Naiivseim soovitus — ära võta isiklikult

Isiksusepsühholoogid ütlevad, et inimesed on võimelised hindama ennast viies peamises isiksuse tunnuses suhteliselt adekvaatselt. Samas oleme me sageli nö pimedad oma hoiakute ja sõnade mõjus kaasinimestele.

Koolitaja Raimo Ülavere soovitab tagasiside andjana minevikust lahti lasta ja negatiivset tagasisidet pigem vältida.

Isiksusepsühholoogid ütlevad, et inimesed on võimelised hindama ennast viies peamises isiksuse tunnuses üsna adekvaatselt: ekstravertsuse, avatuse, neurootilisuse, sotsiaalsuse ja meelekindluse skaalal paigutame me ennast enamikul juhtudel samasse vahemikku, kus näevad meid teisedki. Matemaatikat armastavatele inimestele olgu öeldud, et uuringute järgi on enda ja teiste hinnangute korrelatsioon eelnimetatud viie tunnuse puhul 0,5-0,75 vahel, mis lubab näha tuntavat seost hinnangute vahel.

Samas oleme kahjuks sageli „pimedad” oma hoiakute, käitumiste ja sõnade mõjus teistele inimestele, ja mõnikord ka iseendale. Järgnevas lühikirjeldus tagasiside olemusest coachingu puhul, lühikatkend oktoobris ilmuvast raamatust “Tagasi mängu”.

Tagasiside andmine

Tagasiside on tšempionite hommikusöök, ütleb Ken Blanchard, hulga juhtimisteemaliste menukite (nt “One minute manager” jt) autor. Tagasisidest oleneb inimese tulevane töötulemus erinevate uuringute järgi u 70-80%. Mis on siis tšempionite menüüs?

Kavatsus

Hommikusöögistarteriks ehk eelroaks on kavatsus, millega tagasidet antakse. Coachingu puhul on kavatsus aidata kaasa inimese eneseteadlikkuse kasvule. Oluline on meeles pidada, et coaching u puhul pole tagasiside eesmärgiks midagi inimese juures “korda teha” või teda, hoidku jumal, karistada-hoiatada vms. Tagasiside aitab teada saada, kus me oleme, aitab mõõta, kas oleme edasi liikunud.

Reegel “keskendu käitumisele, mitte inimesele” ei kehti

Enamik tagasisidest rääkivaid konsultante peavad käitumisele keskendumist üheks tagasiside põhialuseks. Ent päriselus on sellest kinni pidada raske, kui mitte võimatu. Seda enam, et enamiku inimeste juures on see, mida teeme, sedavõrd seotud meie identiteedi ja isiksusega, et nende lahutamine tundub nagu pea ja südame lahutamine — üks ei saa ilma teiseta. “Ära võta isiklikult” kõlab eriti naiivselt, kui tagasiside sisuks on inimese tööelu tähtsaim tegevus.

Minu soovitus on mitte peita pead liiva alla. Selle asemel tunnista, et teisele antav tagasiside on igal juhul isiklik, alati vähemalt tagasiside saaja poole pealt vaadatuna. Ja sellisena tuleks seda ka käsitleda. Jah, kirjeldada käitumist, kuid samal ajal kohe tegeleda ka sellega, mis tundeid see inimeses tekitab. Just tundeid, sest tagasiside andmise hetkel on tegu emotsionaalsel, mitte ratsionaalsel tasemel info vastuvõtuga. Ratsionaalsele tasemele jõuab info (kui jõuab) alles mingi aja pärast.

Negatiivne tagasiside

Kui tavaliselt kiputakse tagasisidest rääkides silmas pidama negatiivset tagasisidet, siis coachingu puhul tuleb negatiivset tagasisidet vältida nii palju, kui võimalik. Sest negatiivne tagasiside on minevikukirjeldus. Ja mitte lihtsalt mineviku, vaid negatiivse mineviku kirjeldus, ta tõestab, et oleme eksinud.

Kui paljudel meist aitab paremini elada teadmine, et oleme eksinud, või tõstab see teadmine enesekindlust ja motiveerib tulevikus tegutsema? Tavaliselt juhtub vastupidine — me läheme “lukku”, keeldume esimese hooga oma eksimust tunnistamast. Seega, lase tagasiside andjana minevikust lahti ja pigem väldi negatiivset tagasisidet.