Naine avaldab: 10 asja, mida ma mõistsin, kui ilma igasuguse plaanita töölt ära tulin


Naine avaldab: 10 asja, mida ma mõistsin, kui ilma igasuguse plaanita töölt ära tulin
Foto: Fotografiasdoluiz/Pexels

Anna Lundberg jagab Business Insideris kümmet asja, mida ta mõistis, kui otsustas ilma igasuguse edasise plaanita töölt ära tulla. Siin on tema mõtted:

Lõppude lõpuks on see ikka sinu otsus ja mitte keegi ega mitte miski ei saa sind panna lahkumisavaldust kirjutama. See on oluline otsus, mis tuleks siis teha hinnates oma isiklikke väärtusi ja eesmärke, seda, kus sa parasjagu oma eluga oled ja kuhu soovid jõuda.

10 asja, mida mina õppisin, kui töölt lahkusin:

Ma lahkusin kontorist ja suundusin teadmatusse. Ma tulin töölt ära, see oli esimene töö peale õpinguid, mul polnud ühtegi konkreetset plaani. Ma tegin tühjaks oma korteri, kus olin seitse aastat elanud, panin kastid laoruumi ja kolisin oma vanemate kodu külaliste tuppa, et mõelda, mis edasi saab.

Mu eesmärk on alates algusest olnud, et mu elustiil oleks iseseisvam ja paindlikum. Soovisin jätkata tööd digitaalse turunduse vallas, kus mul olid olemas nii teadmised kui ka kirg. Soovisin arendada ka oma loomingulist poolt ja võtta kirjutamist tõsisemalt. Ja muidugi rohkem reisida ning veeta aega oma sõprade ja perega.

Seni on päris hästi läinud! Samal ajal eelmisel aastal tegin oma konsultatsiooni ettevõtte ja olen sellest ajast saati projektidega hõivatud olnud, töötan koos suurte nimedega, loon uusi tutvusi ja arendan enda oskusi. Lõpetasin ka kirjutamiskursuse ja olen regulaarselt postitanud, kasvatades järjest ka oma blogi lugejaskonda ning kirjutan ka teistele veebilehekülgedele. Ja ma olen jätkanud reisimist mööda Euroopat, käinud Uus-Meremaal, Austraalias, Malaisias ja Singapuris.

Seotud lood:

Mida ma ühe aastaga õppinud olen?

1. Teistsugune elu ei ole üldse nii hirmus, kui alguses tundus

Kui vaatasin maailma oma mugavast töökohast, oli sellest kindlustundest loobumisele mõtlemine hirmuäratav. Aga kui olin võtnud otsuse vastu, muutus mu vaatenurk sellele, et mul oli null sissetulekut, kuid 100% rohkem võimalusi ja kogu hirm kadus.

Tundsin end võimukana ja põnevil, sest ainult mina sain nüüd ja edaspidi asju muuta. Ma hakkasin lugema raamatuid vabakutselistest ja konsulteerimise kohta, rääkisin inimestega, kes olid juba oma ettevõtte juhid ning käisin üritustel, kus kohtasin sama mõttemaailmaga inimesi.

Lisaks mõistsin, et see kindlustunne, mida töötades tundsin, oli illusioon: inimesi vallandatakse, osakondi sulgetakse, ettevõtted panevad uksi kinni. Ära lase hirmul end takistada!

2. Jää oma otsuse juurde

Arvasin, et olles suure otsuse ära teinud, ongi nüüd kõik nii, aga jäin ikka endas kahtlema. Korporatsioonide maailm on vali ja külgetõmbav. Nad meelitavad sind heade töökohtade ja tiitlitega, mu vanemad muretsesid mu pensioni pärast ja kliendid vajasid mu abi.

Ja nii pidin iga kord endale korrutama, miks ma selle elu selja taha jätsin ning iga kord pidin leidma veel veenvamaid põhjuseid, miks selle otsuse juurde ka jääda. Aga kui sa oled selle otsuse juba ära teinud, jää selle juurde, usalda oma kõhutunnet ja ära vaata tagasi.

3. Valikuid on palju rohkem, kui sa iial oleksid osanud võimalikuks pidada

Oma eelmises töökohas olin ümbritsetud inimeste poolt, kel oli samasugune taust ja samasugused ambitsioonid nii palga kui ka ametikõrgenduste osas. Me tunneme kõik end selles maailmas mugavalt ega tea, millest loobuda.

Aga kohe, kui olin sealt lahkunud, kohtasin ka inimesi, kel olid teistsugused taustad, palju suuremad ambitsioonid ja prioriteedid. Näiteks reisimine võimaldab sul kohata igasuguste plaanidega inimesi ja ka neid inimesi, kel pole ühtegi plaani ning see kõik on väga inspireeriv.

Ava oma silmad ja süda teistsugustele eludele, mis on ka võimalikud ja võid üllatuda, millised võimalused sulle osaks saavad.

4. Sa saad vabalt hakkama väiksema sissetulekuga, kui arvad

Ajal, mil iga kuu mu pangaarvele kindel summa saabus, ostsin riideid, mida mul vaja ei olnud, sõitsin ringi taksoga ja käisin väljas mõtlemata tulevikule. “Töötuna” muutusin mõistlikumaks. Ostsin vähem lattesid, jalutasin rohkem, lõpetasin ära oma Spotify Premium liikmelisuse ega tundnud end seetõttu üldse halvasti.

Loe veel

Üsna valutu on loobuda nendest väikestest luksustest ning omada hoopis sääste, mis tagavad sulle ka kindlustunde ja enesekindluse, et oma plaane ellu viia. Oht on hoopis vastupidine: kui raha jälle rohkem sisse hakkab voolama, hakkad taas rohkem kulutama.

Seega, keskendu sellele, mida päriselt vajad ja siis kuluta rohkem ka kogemustele: reisimisele, sõpradele, perekonnale. Ära osta materiaalseid asju, mida sul vaja ei ole. Ja jah, mõtle säästmisele ja investeerimisele, et ka raskematel aegadel hakkama saada.

5. Uued võimalused tekivad justkui mitte kusagilt

Lahkusin töölt teadmata, miks ma seda täpselt teen. Mul oli plaanis reisida, alustada konsulteerimisega, võtta aasta maha, et kirjutada, võtta vastu tööpakkumine mõnes eksootilises riigis või mittetulundusühingu heaks.

Alustamisest saadik olen olnud seotud kahe start-up’iga, juhin töötubasid suurtes ettevõtetes, töötan põnevate projektide kallal koos suurte brändidega ning olen teinud intervjuusid ja külalispostitusi paljudes blogides ja veebilehekülgedel. Ükski neist asjadest ei olnud mu radaril, kui ma eelmisel töökohal olin.

Lisaks olen teadlikum ja tänulikum inimeste eest, kes mind ümbritsevad. Seega, räägi oma sõprade ja võõraste inimestega, käi erinevatel üritustel ja ole avatud uutele pakkumistele.

6. See ei pea esimesest päevast alates täiuslik olema

Ma otsisin alati ideaalset töökohta, ideaalses asukohas ja ideaalses valdkonnas — aga sellist fantaasiat ei eksisteeri. Ma ei eelda, et minust saaks juba järgmisel nädalal maailma liider või edukas kirjanik, kes elab oma unistuste kodus, aga iga kliendi, iga projekti ja iga postitusega kujundan sellist elu, millest unistan.

Ja seni, kuni sul on siht silme ees ning liigud õiges suunas, oled juba sammuke või kaks lähemal sellele, kelleks tahad saada.

7. Miski ei kesta igavesti

Töölt lahkumine tundus tohutult suure otsusena. Aga üsna kiiresti mõistsin, et kõige hullem asi, mis võib juhtuda, kui tõesti läbi kukun, on see, et pean vanale töökohale naasma. Ma tean ka inimesi, kes on otsustanud tagasi minna, kuigi on vahepeal oma ettevõtet juhtinud ning nad on õnnelikud teades, et see on nende jaoks õige samm.

Kui mu ettevõttel ei lähe ka paari aasta pärast hästi või otsustan, et tahan tegeleda millegi muuga, saan selle uksed alati kinni panna. Kui mulle ei meeldi riik, kus elan, võin alati ära kolida. Miski pole kivisse raiutud ja kõike võib muuta — kui mitte kohe, siis aja jooksul kindlasti. Seega, proovi ja vaata, kuidas sul läheb.

8. Sa ei ole üksi

Nende kahtlustega maadeldes võib tunduda justkui oleksid siin maailmas üksinda, aga see pole tõsi. Ka paljud teised mõtlevad sama teha, olgu selleks siis kirjutamine, telesaadete produtseerimine või lastele suunatud kunstikeskuse rajamine.

Neil kõigil on olnud omad hirmud ja väljakutsed ning mõned ongi naasnud oma endisesse ellu, aga keegi ei kahetse proovimist. Mine mõnda kohalikku hostelisse või pubisse ja kohtad seal kindlasti kedagi, kes on enese leidmise teekonna poole peal. Sinu töö on leida enda tee ja maailmas on miljoneid inimesi, kes teevad sama.

9. Sul pole kunagi kõiki vastuseid

Olen selle aasta jooksul tohutult palju õppinud. Värske ettevõtte juhina olen pidanud nii palju selle kohta õppima. Ma teen pakkumisi, lepinguid, arveid. Ma kirjutan artikleid nii digitaalsest turundusest kui ka vabakutselise kirjaniku elust… Aga tõenäoliselt kõige suurem väljakutse on olnud leida tasakaal töötamise ja sissetuleku ning lõbutsemise ja vabaduse vahel. Aga ma õpin!

Ära oota, kuni sul on olemas ideaalne plaan ja oled kõigile küsimustele vastused leidnud, sest sa ei saa kunagi 100% kindel olla. Alati on olemas teatavad riskid ja see on okei.

10. Kõik, kes uitavad, ei ole kadunud

Elus ei ole kõige tähtsam leida tööd, kohata seda õiget, võtta kodulaen, saada lapsi. Võimalik, et sul on raske vaadata, kuidas kõik sind ümbritsevad inimesed seda teevad, aga sa ei pea seda teed kohe järgima ja võimalik, et sa ei pea seda kunagi tegema. Sa võid avastada teisi teid, kohata uusi inimesi, elada erinevates linnades, reisida…

Elul ei ole lõpp-punkti — noh, surm, aga ma arvan, et me ei peaks seda eesmärki püüdma -, mistõttu las see olla hoopis üks lõputu avastamist täis seiklus ja pidev õppimine. Mina ütlen: “Head reisi!”