Täiuslikkuse poole püüeldes ehk A-tüüpi naised
Mõned ajad tagasi oli kombeks arvata, et hasart, sihikindlus ning võitlusind on omased vaid meestele. Selline järeldus tehti viimati möödunud sajandi 70-ndatel aastatel. Uuringud korraldati USA-s, kus naised tol ajal praktiliselt tööl ei käinud. Pole siis imeks panna, et targad pead otsustasid selle põhjal, et naistel on nõrgem tahtejõud ning neil jääb puudu ambitsioonidest, energiast ja soovist konkurentidest ette jõuda. Sellest ajast on aga palju vett merre voolanud. Tänapäeval on A-tüüpi naisi — nii nimetavad psühholoogid daame, kes on häälestatud liidriksolemisele — aina rohkem ja rohkem.
Tuhat ja üks tegemist
Inglise keelest tõlgituna tähendab sõna leader juhtijat, edasiviijat. See on selline lokomotiiv, mis tormab ainult edasi ning veab veel endaga kaasa terve hulga vaguneid. Ka A-tüüpi inimesed on sellised, keda on peaaegu võimatu peatada. Nii nagu ka nendele järele jõuda.
Nemad peavad tegema mitte ainult kümme, vaid lausa sada asja ühekorraga. Nad viivad lapse lasteaeda, hüppavad läbi kosmeetiku juurest, et lasta näomassaaži teha, sealt tormavad ärikohtumisele kohvikusse, käivad siis läbi büroost, ei jäta vahele oma fitnessi treeninguid, ostavad möödaminnes uue jaki, vormistavad autokindlustuse jne.
Nad unistavad 48-tunnisest ööpäevast, et kasvõi suurema osa plaanitust tehtud saaks.
Nad on kohutavalt närvilised ja kärsitud, neid vihastavad liiklusummikud, nad ei kannata, et laps end hirmaeglaselt riidesse paneb, et mees ei suuda oma mõtteid täpselt väljendada ning seetõttu tuleb pidevalt tema eest lauseid lõpetada. Nad ei kujuta elu ilma kella, mobiili ja Internetita ettegi — nende jaoks on hädavajalik kontrollida aega, ennast ja teisi.
Nad on visad ja kangekaelsed, enesekindlad ja agressiivsed. Muide, inimesed annavad neile selle andeks. Lähedased ja sõbrad väsivad nende survest, väsimatusest ja oskamatusest lõdvestuda. Samas kardavad ja austavad neid. Sellistes liidrites on midagi eriti võimsat ja omanäolist, ning see allutab inimesi nende tahtele ning sunnib nende huvisid teenima.
Milles probleem?
Kui ole end ülaltoodud portrees ära tundnud, ole ettevaatlik — varem või hiljem põleb läbi ka ülivõimas patarei. Üritades haarata haaramatut, kasutad ära tohutu hulga energiat ning vähendad seega asjatult oma energiavarusid. Tunnista endale, et aktiivne naine pole see, kes tormab valguskiirusel ringi kodus, kontoris ja tänavatel, vaid hoopiski see, kes oskab oma energiat mõistlikult kulutada. Vastasel juhul sünnib sinu isiklikust hüperaktiivsusest üksnes kahju.
Arstid kinnitavad, et A-tüüpi inimestel esineb südameatakke poole sagedamini kui rahulikumate eluviiside esindajatel. Neil võivad tekkida probleemid maoga — on täheldatud, et gastriiti ja haavandtõbe põevad enamasti inimesed, kes elavad alalises kroonilise stressi seisundis. Pideva kiirustamise ja rahutuse tõttu tõuseb adrenaliini ja noradrenaliini tase. Need on hormoonid, mis ei lase lõdvestuda. Just seetõttu on A-tüüpi inimeste sage saatja ka hüpertoonia.
Aga seegi pole veel kõik. Liidritel on täheldatud kümneid haiguslikke sümptomeid. Siin võib nimetada nahaärritusi (psoriaasini välja), migreene, depressioone… Lõpuks tekitavad alalised koormused pideva emotsionaalse pinge tingimustes ärevust, rahutust ja ülierutuvust, mis varem või hiljem viivad välja neuroosini või siis vähemalt närviatakini. Aga eks selleks nad ongi ju liidrid, et end välja tõmmata mitmesugustest ebameeldivatest olukordadest, sealhulgas ka melanhooliast. Tõsi ta ju on, aga kui palju jõudu selleks vaja läheb!
Punktist A punkti B
A-tüüpi inimestel on tarvis end võõrutada harjumusest pidevalt veduri ees joosta või siis olla seesama vedur 24 tundi järjest. Aeg-ajalt peaks olema ka veetav. Viimaseid nimetavad psühholoogid B-tüübiks. Sellised inimesed on täielikud vastandid A-tüüpidele. Nemad on ikka vaoshoitud, aeglasevõitu, passiivsed, initsiatiivitud ning ei või silma otsaski kannatada ei riski ega ka hasarti.
Võib jäädagi vaidlema selle üle, kes neist paremini elab. Klassikalised, normaalses rütmis elavad B-inimesed on kaitstud neurooside ja infarktide eest. Samas adapteeruvad A-inimesed sotsiaalselt paremini. Kaasaegne elu oma rutaka tempoga nõuab kiirust, aktiivsust ja sihikindlust ning annab enese realiseerimiseks rohkem võimalusi just A-dele. B-tüüpi inimestele käivad sellised tempod ja energiakulutused üle jõu. Nad ei pruugi ei füsioloogiliselt ega ka psüühiliselt selle kõigega toime tulla. Taoline elu pole neile jõukohane, sest energeetilisest võimsusest jääb vajaka. Ometi võivad nemadki eluga hästi toime tulla — pole ju kohustuslik iga kord rajada uut teed, võib täiesti kindlalt astuda ka vanu radu pidi.
Muide, ei tasu end vägisi sundida punktist A punkti B üle minema. Ühest kategooriast teise astuda ei luba inimese kaasasündinud psüühika iseärasused. Selle eest saab korrigeerida oma käitumist, püüdes mingites olukordades katsetada enda peal B-inimeste käitumist. Sest kaugeltki mitte kõik A- ja B-tüüpide iseloomujooned pole talletatud genotüüpidesse. Paljud neist on kasvatuse või enesekasvatuse vili. Kui see aga kord nii on, siis andke endale käsk pidurdamiseks!
Hobu, jookse veidi aeglasemalt!
Püüa esikohale tõsta oma füüsiline ja psüühiline tervis. Lõpeta suhtumine endasse kui sunnitöölisse, kes peab kasvõi surema, et vaid algatatud töö oleks lõpuni viidud. Ära võta kõike enda õlgadele. Pea meeles, et sinu kõrval on terve hulk inimesi, kes on valmis sulle appi tulema — vanemad, lapsed, mees, kolleegid, naabrid jne. Ja täiesti kindlalt võib usaldada ostude tegemise, koeraga jalutamise ning aruande kirjutamise kellelegi teisele. Õpi jagama oma kohustusi ja toimetusi.
Kuluta olukorrale täpselt nii palju jõudu ja energiat, kui palju see väärt on. Lapse katkised teksad või liiklusummik ei ole sinu närve väärt. Kui aga laisavõitu alluv takistab oma viitsimatusega kogu kollektiivi tööd, kuigi oled teda sada korda palunud hoolikam olla, siis võib küll oma emotsioonid valla päästa. Lõpuks tuleb ju stressi kuidagi maandada.
Püüa lahti saada harjumusest teha üheaegselt mitut tööd. Kui sa töötad dokumentide kallal, kuulad paralleelselt automaatvastajat, rääkides kolleegidega ning rüübates kohvi, ei lase sa organismil puhata ning takistad oma mälu normaalselt töötamast. Selles väites on lihtne veenduda. Pane teler kõvemini mängima ning kirjuta üheaegselt kellelegi e-kirja. Veerand tunni pärast tee sedasama, kuid väljalülitatud televiisoriga. Tunned otsekohe vahet — mõtted muutuvad kergesti sõnadeks, sõnad aga lauseteks.
Ära püüa igat pisiasja absoluudini viimistleda ning teha kõike 5+ peale. Ohjeldamatu perfektsionism ei tõota head. Lõputule detailide lihvimisele kulub liiga palju aega ja energiat, tulemus sellest aga kuigi paremaks ei kujune. Pole midagi hullu, kui koristamine kodus pole just suurpuhastus, vaid üsna tavaline. Ning kodukirjand, mille laps kirjutas, ei pruugi täiesti laitmatu olla. Saab "kolme", eks siis on tulevikus hoolikam. Ja ära pinguta üle enesetäiustamisega — oled selletagi unikaalne ja karismaatiline. Selliste suurepäraste eeldustega võib elada kaua ja õnnelikult!
Vii läbi revisjon oma eesmärkide seas, vabane liigsetest ning aseta ülejäänute prioriteedid paika. Ja ära liiga jäigalt planeeri — arvesta ka võimalusega muuta paindlikult oma plaane, arvesse võttes olukordi ning teiste erinevate huvide ootamatut teket.
Õpi üldse kergemini suhtuma plaanide muutmisse ja "mittevajalike" punktide täitmata jätmisse. Näiteks, kui koostad nädala alguseks nimekirja töödest, mida pead edasilükkamatuteks, küsi endalt, mis juhtub, kui sa mõnda punkti sellest nimekirjast täita ei suuda. Tunnista, et maailma lõppu ei tule.
Püüa oma rutakat elurütmi vahetada aeglasema vastu (keegi ei arva, et te peaksid nagu kilpkonn olema, lihtsalt aeglusta veidi). Näiteks katsu aeglasemalt süüa. Liigsed 10-15 minutit ei muuda midagi, kiire toidu kugistamine pole aga veel kellelegi kasuks tulnud. Ära hüppa hommikul asemelt kui pöörane, vaid ärka rahulikult ja aeglaselt. Puhkepäevadel luba endale pikemalt voodi vedelemist. Kuidagi on ju ometi tarvis lõdvestuda! Kasvõi kord nädalas (parem muidugi, kui tihemini!) jaluta kiirustamata metsas või pargis ja nautige loodust.
Allikas: Dobrõje Sovetõ, 4' 2009
