TÖÖTUTE KLUBI: Minu isiklik finantsseis
ÕPPETUND nr. 2 Milline on minu isiklik finantsseis?
Eesmärk on jõuda välja teadmiseni, kuidas määratleda visioon oma soovitavast tulevasest rahalisest seisust ning tegevuskava selle saavutamiseks.
Nagu kõigi probleemide lahendamise puhul tuleb ka pere rahaprobleemide puhul alustada tänase olukorra kirjeldamisest. Selleks soovitan täita pere-eelarve vorm ning üles märkida kõik varad ja kohustused, mis hetkel terves peres olemas on.
Järgmise sammuna hakkame mõtlema, millist tulevast rahalist olukorda me soovime. Seda soovitan teha nii lühi- kui ka pikaajalises vaates. Esmalt tuleb mõelda, kuidas praeguste kulutuste ja laenukohustustega hakkama saada ning siis seada ka pikem visioon, mis sisaldab kindlasti ka tulude suurendamise plaani. Nüüd tuleb kasuks üle vaadata oma (laenu)kohustuste nimekiri ja mõelda plaan, kuidas neist järk-järgult vabaneda. Soovitan alustada lühema tähtajaga ja kõrgema intressiga laenudest.
Tasub läbi mõelda kõik kulude kokku hoidmise võimalused, eelkõige alustades suurematest kulutustest. Nii võib näiteks väljas söömise asendada koduse toiduga, käia poes täis kõhuga, rääkida vähem telefoniga, vaadata üle oma igakuiste kulude hinnapaketid (telefon, televisioon jmt), asendada autokulud ühistranspordiga. Ideesid on kindlasti väga palju, mis võiks abiks olla.
Ajutiselt võib oma tulusid kasvatada aga näiteks koduse vara müügiga. Kindlasti on meil kõigil kodus asju, mida pole vaja. Müügivõimalusi on ka mitmeid (eriti internetis). Pikaajalisemalt tuleb kindlasti läbi mõelda, et kas mul on andeid, mida nö rahaks teha. Kui on mingeid oskusi, mida müüa, siis miks mitte proovida ka ettevõtluse alustamisega. Muidugi võib ka mõnel juhul olla võimaluseks teha kahes kohas tööd.
Kindlasti on oma tulevikku planeerides väga oluline läbi mõelda kulud, mida ei tehta iga kuu vaid näiteks kord aastas või kvartalis. Sellised kulutused võivad olla näiteks tähtpäevadega (sünnipäevad, jõulud), tervishoiuga, hobidega või puhkusega seotud. Lisaks sellistele kuludele soovitan ka lihtsalt erakorralisteks kuludeks või ka töökoha kaotuseks reserve koguda. Praegune kogemus näitab, et kõige suuremates raskustes on tänases majanduslikus olukorras just inimesed, kellel puuduvad säästud ja harjumus säästa.
Lisaks eelnevale tasub aktiivselt suhelda ka laenuandjatega, et maksegraafikuid vastavalt muutunud rahalistele võimalustele kohendada. Levinumad lahendused, mida pankadega kokku lepitakse on maksepuhkus (nii osale kui ka tervele laenumaksele), laenutähtaja pikendamine, laenukohustuste kokku panemine (suurem summa ja pikem tähtaeg annavad kokku väiksema kuumakse) ja võlgnevuste ajatamine. Igatahes on põhiline oma laenuandjatega aktiivselt suhelda, sest vaid nii on võimalik kokkuleppeid sõlmida.
Soovitan ka oma olukorra parandamiseks olla aktiivne. Uppuja päästmine pidavat uppuja enda asi olema. Paraku kipub see ka finantsmaailmas tõsi olema. Kui oled aktiivne ja otsid lahendusi, siis õnnestub neid ka kindlasti leida. Niisama ootamine pigem suurendab probleemide hulka ja mahtu. Lisaks ei soovita ma kellelgi oma tekkinud võlgnevusi tasuda lühiajaliste ja kallite laenudega. Nii lükatakse küll konkreetne võlanõue kuu või kahe võrra edasi, kuid kokkuvõttes suureneb võlg rahaliselt ning tulevased makseprobleemid võivad veel keerulisemad olla. Muuseas, täna on ilmselt kõige paremas olukorras inimesed, kes on oma laenud võtnud vaid ühe laenuandja juurest. Sellisel juhul on kõige lihtsam saavutada ka makseraskuste korral tuge oma vastaspoolelt.
Kokkuvõttes, oma soovitava tulevase rahalise seisu soovitan fikseerida uue pere-eelarve ning varade ja kohustuste nimekirjaga. Muuseas eelpool soovitatud internetilehel on ka olemas Eesti keskmise pere eelarve numbrid, mida võid kasutada võrdluseks enda visiooniga. Kui see on tehtud, siis tuleb üles märkida kõik tegevused, mida on selle visiooni ellukutsumiseks vaja teha ning alustada juba täna tähtsamate ja suuremat efekti omavate ideede rakendamisega.
