Halvad õpetajad ja ülemused jäävad ebameeldiva kogemusena mällu paljudeks aastateks. Kõik teavad, et lastevihkaja ei tohiks saada õpetajaks ning inimene, kellele ei meeldi suhelda, ei tohiks töötada teenindajana. Elu ei lähe aga alati reeglite järgi. Kauges maakohas elav inimene ei saa valida, vaid peab rõõmustama, kui üldse mingit tööd on.

Ligi viis aastat müügitööd teinud Mart (34) tunnistab, et see talle ei meeldi ega sobi, kuid ühtegi muud tööd, kus oleks paindlik graafik ja osaline aeg, on raske leida. See on ka põhjus, miks ta ei saa oma täisnime avaldades tööst rääkida. “Kui mu ülemus seda loeks, laseks ta mind kohe lahti,” naerab Mart. Müügitööle sattus ta juhuslikult, ühe hea tuttava kutsel. Iseloomult peab Mart ennast introverdiks ja erakuks ning võimalusel teeks tööd, kus ei peaks üldse inimestega suhtlema. “Praeguses töös on kõige raskem see, et pean pakkuma tooteid, mida ma ise ei ostaks mingi hinna eest. See kõik on mõttetu rämps. Ülemus seisab tihti selja taga ja kuulab, kuidas me kõnesid teeme ja mida räägime. Pausi võib teha vaid selleks ettenähtud ajal, muul ajal mitte. Inimesed, kellele helistame, vastavad tihti väga halvasti, isegi sõimavad roppude sõnadega. Telefonimüüja peab aga viisakaks jääma ning ikka toodet pakkuma, leidma selle konksu, mille külge klient haarata.” Pärast tööpäeva lõppu, mis kestab küll vaid 4-5 tundi, võtab Mardil tükk aega, et maha rahuneda, ka tööle läheb mees suure vastumeelsusega. Töötulemused pole samuti kiita, aga kuidagi saab ikka hakkama. “Magan halvasti ja hommikuti on lausa halb olla. Ma ei taha vabal ajal üldse telefoni näha, veel vähem kellegagi rääkida. Töökaaslased on küll toredad, nendega saab nalja visata, aga seda aega on väga vähe.” Mart arvab, et väga kaua ta müügitööd enam ei tee, aga praegu ta uut töövõimalust veel ei näe. “Olen otsinud uut tööd, aga väga raske on midagi leida. Sõltun töö valikul kahjuks ka transpordist, sest oma autot mul pole.” Negatiivsus, mis müügitööga kaasneb, on võtnud Mardilt energia ja soovi vabal ajal muid asju ette võtta. “Olen mõelnud uut ametit õppida, aga ei kujuta ette, millal ma seda jõuan. Müügitöö võtab täiesti läbi,” kurdab mees.

Tööpsühholoog Taimi Elenurm märgib artiklis, et meid ei kujunda mitte niivõrd välisilmast pärit impulsid, kuivõrd pigem see, kuidas neile vastame. “Seega otsi tööle, mida teed, mõttekas tähendus, mis sind toetab. See võib olla seotud tööst saadava kogemuse, paremate aegade ootuse või endale seatud arengueesmärkidega. Kui suhtumist töösse muuta ei suuda, siis lepita end tööga ja luba endale olla isikupärane. Tee oma tööelu huvitavamaks sellega, et luba endale võimaluse korral erinevate töövõtete katsetamist. Proovi ja harjuta, et leida seda vähest, mis selles töös siiski sobib ja meeldib. Disaini töö endale sobivaks.”

Loe artiklit inimeste kogemustest vastumeelsel tööl ajakirja Mari värskest numbrist.