Kas ma olen ainus ema, kellel pole raha, et oma lapsi laagrisse saata?
Trennis käivad mu kaks poega küll, aga kehva majandusliku seisu tõttu maksame ainult poole kuumaksust. Muidu oleks trenn 30 eurot kuus ühele lapsele, meie maksame selle summa mõlema eest. Tore vastutulek spordikooli poolt ja oleme väga tänulikud. Ilma selle abita ei oleks meie lastel võimalust oma lemmikalaga tegeleda.
Praegu on laste sõbrad treeninglaagris, mille eest küsiti 150 eurot. Viis päeva laagrit, milles sisalduvad trennid, ulualune ja kolm korda päevas söömine. Kohale tuli lapsed ise viia ja järele peab samuti minema. See on ikka väga suur väljaminek ja meie seda endale lubada ei saanud. Hakkasin siis otsima teisi laagreid, et lapsed sellest lõbust täitsa ilma ei jääks, aga pisar tuli lausa silma. 50 eurot neli päeva ja ilma söökideta, 100 eurot viis päeva teises Eesti otsas, 80 eurot linnalaager…
Väga suured summad. 100 eurot on meie peres kahe nädala söögiraha. Laagrites on tavaliselt toitlustamine kehvapoolne ja lapsed tahaksid teistega koos poest maiustusi lisaks osta, see tähendab, et tuleks veel mõlemale 10-15 eurot kommiraha ka juurde panna. Edasi-tagasi sõit teise Eesti otsa on meeletu bensukulu. Mul ei ole võimalik ja ma ei pea ka mõistlikuks nii suurt summat välja käia.
Kehv tunne on, et lapsed suve peamisest lõbust ilma jäävad. Neil on endal ka kurb tunne, sest sõbrad laagritest helistavad ja räägivad oma seiklustest. Nemad mängivad õues palli ja püüavad head nägu teha, aga ma näen, kui väga nad tahaksid ise seal olla.
