MÕTE: kui pere vajab eelarvet
Eraisikute Rahaasjade Keskuse poolt äsja läbi viidud uuring kinnitas, et ehkki 71% eestimaalastest jälgib pidevalt või vähemalt aeg-ajalt oma igapäevaseid kulutusi, on siiski üsna vähe neid, kes peavad eelarvet ja planeerivad kulusid-tulusid pikema perioodi peale ette. Oma kulutusi planeerib kuueks kuuks ette vaid 14% ja aastaks 6% inimesi.
Mille vastu pere eelarve hea on?
Kõige esimese asjana aitab tulude ja kulude üle täpse arvestamise pidamine vältida ainult tatrapudru söömist kuu lõpus. Seda sellepärast, et juba kuu algul on plaanitud kommunaalkuludeks kuluv raha, arvestatud bensiini ja autoliisingu ning vajadusel ka eluasemelaenu maksega. See, mis üle jääb, on jagatud nädalate vahel. Nii tead täpselt, kui palju Sul iganädalaselt kuluraha on. Kui eelarves seatud eesmärgist kinni pead, on Sul ka kuu lõpus sama palju vaba raha kasutada kui kuu esimestel nädalatel.
Pere eelarve pidamine aitab leida suuremad kuluallikad ning vajadusel teha korrektuure. Kui oled mõned kuud jälginud, kuhu raha kulub, saad võimalusel teha ümberpaigutusi ja liigseid kulutusi vältida. Lihtne näide – kui ostad Tallinna kesklinnas igal nädalal sõbrannaga kokku saades tassi 25-kroonist kohvi, teeb see igakuiselt 100 krooni, aastas aga siis vastavalt 1200 krooni. See on juba korraliku mantli või teksapükste hind. Kutsu sõbranna parem külla või käige ise külas, tuleb soodsam. Või veel üks näide. Loobudes suitsetamisest, harjumusest, mille kahjulikkust ilmselt pole vajadust üle korrata, säästad vähemalt 35-40 krooni nädalas – umbes nii palju maksab pakk sigarette. Igakuiselt tähendab see 140-160 krooni säästu, aastas säästad 1680-1920 krooni.
Pere eelarve pidamine ja suuremate ostude planeerimine aitab vältida laene ja järelmakse. Tarbimislaenude ja järelmaksude vältimine toob aga soovitud kaubad kokkuvõttes odavamalt kätte, sest säästad end intressimaksetest. Pere eelarvet pidades saad suuremad ostud tehtud säästude abil. Pane kõigepealt paika eesmärgid, mille tarbeks raha kogud, ja ajakava. Nii saad teada, kui palju oleks kokku vaja kõrvale panna ja saad välja arvutada summa, mille peaksid iga kuu kõrvale panema, et eesmärki saavutada. Kui igakuiselt säästetav summa üle jõu käivaks osutub, tuleb kogumisaega veidi pikendada.
Pere eelarve pidamine ja jõukohane säästmine aitavad ootamatutes olukordades laenamist vältida. Pere eelarvet pidades saad teada oma säästmisvõime ja igakuiselt veidi raha kõrvale pannes tekib puhverraha, mis aitab hädast välja ootamatute olukordade puhul.
Kuidas pere eelarve pidamisega algust teha?
Pere eelarvet aitavad pidada kas selleks välja mõeldud arvutiprogrammid, mida on lihtne internetist leida või ka Microsoft Excel, millel on üsna laialdased võimalused. Tegelikult saab kulude-tulude üle edukalt arvestust pidada ka ruudulises kaustikus. Vormist märksa tähtsam on järjepidevus ja seatud eesmärkidest kinni pidamine. Vähemalt 1-2 korda kuus, soovitavalt sagedamini, tuleks tehtud kulusid seatud eesmärkidega võrrelda ja vajadusel teha korrektuure eelarves või siis oma käitumises.
Pere eelarve suuremad kulugrupid on toit, eluase, transport ja vaba aeg. Mõistlik on kulugruppidele piirid seada, nii ei kulu söögiraha ootamatult uue rõivaeseme ostmisele või ei jää telefoniarve restoranis kulunu pärast maksmata. Oleme määratlenud nii ühe inimese kui ka kolmeliikmelise pere kulueelarve soovituslikud jaotused. Kui võrdled neid enda väljaminekutega, saad vaadata, kas Sinu kulutuste proportsioonid on sarnased või kulutad mingis valdkonnas üleliia. Vastavalt vajadusele ja võimalustele saad siis ka korrektuure teha.
Ühe inimese kulueelarve jaotused on soovituslikult järgmised:
Söök – 25%
Eluase – 21%
Transport – 9%
Vaba aeg (ajakirjandus, raamatud) – 8%
Riided ja jalanõud – 6%
Majapidamiskulud – 5%
Sideteenused – 5%
Mitmesugused kaubad ja teenused – 5%
Tervishoid – 5%
Väljas söömine – 4%
Muud kulud – 4%
Alkohoolsed joogid ja tubakatooted – 3%
Kolmeliikmelise pere kulueelarve jaotused on mõnevõrra teised ning on soovituslikult järgmised:
Söök – 24%
Eluase – 10%
Transport – 16%
Vaba aeg (ajakirjandus, raamatud) – 11%
Riided ja jalanõud – 7%
Majapidamiskulud – 6%
Sideteenused – 5%
Mitmesugused kaubad ja teenused – 7%
Tervishoid – 3%
Söömine väljas – 4%
Muud kulud – 4%
Alkohoolsed joogid ja tubakatooted – 3%
