On olemas üks väga oluline rahaline eesmärk, mille peaks saavutama iga inimene

 (11)
Kas sinul on need olemas?
Säästmine.
Säästmine.Foto: Argo Ingver

Säästud. Nende omamist uuritakse regulaarselt, sh Eesti elanike rahatarkuse uuringu raames. Miks? Sest piisava säästupuhvri kogumine ja omamine on üks olulisematest finantseesmärkidest, mida saavutada.

Miks säästusid vaja on?

Säästud aitavad: 1) hakkama saada ootamatute kulutustega ning 2) katta kulusid sissetuleku kaotamisel.

Ilma säästupuhvrita võib tekkida vajadus laenata raha sõpradelt/tuttavatelt, võtta ootamatute kulude katmiseks kõrge intressiga laenu või loota hüvitistele või toetustele. Selle tulemusena võib elutase hakata langema. Ka kriisid, sh praegune majanduskriis, panevad mõtlema säästupuhvri omamise vajaduse peale. Kui palka kärbitakse või selle väljamaksmisega viivitatakse, siis säästud on need, mis aitavad arveid kinni maksta.

Ka vaba raha saab julgemini investeerima hakata siis, kui on piisav säästupuhver kogutud. Sest ilma säästusid omamata investeerimise alustamine võib lõppeda olukorraga, kus ootamatute/ebameeldivate asjaolude kokkulangemisel oled sunnitud oma investeeringud müüma ja seda võib-olla ka ebasobival ajal: kui nende väärtus on näiteks kriisist tingituna niigi langenud. Veelgi hullem olukord tekib siis, kui investeeringud ebaõnnestuvad ja säästupuhvri puudumisel saab finantsseis ootamatutest väljaminekutest valusa löögi.

Seotud lood:

Kui palju sääste peab olema?

Me ei tea täpset summat, kui palju võib ootamatute kulude katteks ühel hetkel vaja minna ega millal või mis määral sissetulek võib väheneda. Saab aga näiteks prognoosida, et teatud aastate arvu tagant hakkavad kodumasinad või auto kallimat sorti remonti või väljavahetamist vajama. Perioodiliselt esinevad ka majanduskriisid, mis võivad otseselt meie sissetulekut halvendada.

Kui suurt säästupuhvrit sinu ja sinu perekonnale on vaja, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Selle määramiseks tasub läbi mõelda järgnevad küsimused:

  • Kui suured on tegelikud eluks vajalikud ja kohustuslikud kulud? Näiteks toidukulude, koduga seotud kohustuslikke kulude ja ka mittekohustuslikke (nt vaba aja veetmisega seotud) kulude suurust aitab selgitada igakuine tulude ja kulude jälgimine.
  • Mitme kuuga on võimalik uus sissetulekuallikas leida, kui jääd sissetuleku allikast ilma? Vastus võib erineda sõltuvalt töövaldkonnast, asukohast ja konkreetselt sinu teadmistest, oskustest ja kogemustest.
  • Kas on olemas kindlustus, mis kulusid erandlikes olukordades aitab katta? Näiteks elu- või laenukindlustused võivad sissetuleku kaotamise korral katta laenumakseid.


Üldine soovitus on omada sääste 3 kuni 9 või isegi kuni 12 kuu kulude suuruses. Mida suuremad on kulud, kohustused ja ülalpeetavate arv, seda suuremat säästupuhvrit tuleb reeglina hoidma.

Kui sissetulek on stabiilne ning tekib passiivne rahavoog investeeringutelt või ettevõtlusest, siis võib otsustada ka algselt kogutud säästpuhvrit vähendada ning osa sellest näiteks investeeringutesse suunata. Peamine on see, et ootamatuteks juhtudeks on suurem summa alati sinu jaoks kergelt kättesaadav.

Kui kiiresti saab piisava säästupuhvri koguda?

Mida suurem protsent enda sissetulekust igal kuul kõrvale panna, seda kiiremini saab vajaliku summa kätte. Näiteks, kui inimese 90% tuludest läheb kuludele ja 10% jääb üle ehk säästumäär on 10%, läheb 9 kuud enne kui ühe kuu kuludega võrdne summa kogutud saab.

Mitu täiskuud kogumiseks läheb sõltuvalt säästumäärast ja soovitud säästupuhvri suurusest, saab vaadata allolevast tabelist:

Kogumise kiirust saab tõsta säästumäära suurendades kulude kärpimise ja/või sissetuleku suurendamise teel. Kuna piisava säästupuhvri kulumiseks võib kuluda üsna pikk aeg, siis fookuse ja motivatsiooni hoidmiseks tasub säästa esimese eesmärgina minimaalselt 1 kuu jagu ja alles peale selle eesmärgi saavutamist järgmine ja suurem eesmärk püstitada.

Kus säästupuhvrit hoida?

Väikeste summade kogumiseks saab kasutada tavalist arveldus- või kogumiskontot enda kodupangas või mõnes teises pangas. Mõned soovitavad hoida mõni väiksem summa ka kodus, juhuks kui on vaja näiteks remondimehele kohe maksta. Kolmekohalise summa kokkusaamisel tasub aga tähtajaline hoius avada. Tänapäeval lubab mõni pank seda teha juba 100 euroga.

Arvestada tuleb sellega, et tähtaegse lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul intresse välja ei maksta. Seega mitmete väikemate summadega hoiuste avamine on mõistlikum, kui ühe suure summaga hoius.

Kui sul pole veel piisavat säästupuhvrit olemas, siis soovitan julgelt seda finantseesmärgina endale seada. Teades, et puhver on piisav, et katta ootamatused, saab julgemalt enda rahaasjade juhtimisel otsuseid vastu võtta ja tulevikus ka investeerima hakata. Ja mis kõige peamine: säästupuhvri kogumine tekitab harjumuse igakuiselt osa enda sissetulekust kõrvale panna, mis on vajalik nii teiste isiklike finantseesmärkide saavutamiseks, kui ka jõukuse kasvatamiseks.