Puust ja punaseks: mida sa pead juba praegu pensioni teise samba kohta teadma
Väljakujunenud elustandardi jätkamiseks peaks inimese pension olema umbkaudu 70% harjumuspärasest sissetulekust, ent neljakümne aasta pärast, mil täna kolmekümnendates aastates olevad inimesed pensionile jäävad, on iga pensionäri kohta tänase 3,5 inimese asemel 2,2 tööealist inimest ning keskmine riigi poolt makstud pension saab keskmisest palgast olema hinnanguliselt vaid 25%.
Eelolevate kuude jooksul, kuni septembri keskpaigani on võimalik oma pensionimakseid II sambasse suurendada, esitades selleks avalduse. Pensioni II samba mõte on anda tulevikus täiendavat sissetuleku, olles otseses sõltuvuses inimese sissetulekust, ent siiski ei kipu paljud oma rahakotiraudu avama. Tuleviku sissetulekutele mõtlevate inimeste vastaste väide on enamjaolt, et paljud meist ei elagi pensionini ja niikuinii kaotavad investeeritud säästud väärtuse enne, kui neid kasutada jõuab. Aeg aga lendab ja vaid tänasele hetkele mõeldes ja pikemaid plaane tegemata võib ühtäkki vanaduspõlves saabuda hetk, mil midagi muuta enam ei saa ja tuleb leppida madalama elujärjega, kui harjunud ollakse.
Teine oluline põhjus rahaasjadega tegelemisest hoidumiseks on teadmatus. Samamoodi nagu arvutamine pole paljude inimeste lemmiktegevus, ei ole seda ka majandusteemad. Kui sedasorti teemad keerulised tunduvad, ei vaevuta rohkem asja vastu huvi tundma ning võimalused oma vara väärtuse hoidmiseks ja kasvatamiseks on piiratumad.
Kindlasti ei tasu ära unustada, et pensinipõlveks investeerimine on pikaajaline tegevus ja seetõttu ei ole ka rutakaid otsuseid mõtet vastu võtta. Näiteks II samba fondide keskmine tootlus oli alates 2002.aastast eelmise aasta lõpu seisuga 4%, ent möödunud aasta kesmine 9,5%. Teisalt tuleb alati meeles pidada, et erineva riskitasemega fondidel on erinevad tootlused. Aritmeetiline keskmine ei võta arvesse perioodi, kui kaua soovitakse koguda, ehk näiteks 100% võlakirjadesse investeeriv fond ongi mõeldud kapitali säilitamiseks, ehk selle tootlus peabki olema väike, kuid stabiilne. Seega tuleks võrdluse aluseks võtta erinevate riskitasemetega fondide võrdlused. Agressiivne portfell sobib pigem neile, kel aega tasa teha kaotused turgude kukkumisest ning kui ees pikk periood, mil on võimalik tööga raha juurde teenida. Aktsiapakk loob eeldused vara väärtuse pikaajaliseks kasvuks, võlakirjad aitavad riske vähendada.
Olles teadlik, et kui finantsturud on madalseisus ja fondi või aktsiatesse paigutatud säästude tootlus negatiivne, tasub säilitada külma närvi ja mitte tormata väärtpabereid müüma ning raha fondidest kahjumiga välja võtma, püüdes midagigi veel päästa. Seevastu tuleks otsida täiendavaid investeerimisvõimalusi riskide hajutamiseks, kuna turgude madalseisus saab fondiosakuid või aktsaid osta oluliselt soodsamalt ja teenida edaspidi positiivsest hinnamuutusest. Riiklikule pensionisüsteemile toetumisele mõeldes tasub aga ennast lisaks kursis hoida rahakotti puudutavate seaduste ja nüanssidega, mis rahapaigutust mõjutavad
II sambaga liitumise avaldust tagasi võtta ei saa, nagu ka kogumispensioniga liituja sellest enam kunagi loobuda ei saa. Alates 1983. aastal sündinutele on kogumispension kohustuslik, liitumisajaks 18 aastaseks saamise aastale järgnenud aasta algus.
Kui noor pensionifondide osas ise valikut ei tee, loositakse talle fond pärast esimest palgamakset kõigi valitsejate pakutavate konservatiivse strateegiaga fondide seast.
Kohustusliku kogumispensioni fondi on võimalik vahetada kolm korda aastas, ent juhul, kui näiteks valitud fond ei ole loodetud ootusi täitnud, saab fondi vahetada ka olemasoleva halduri raames, teise fondihalduri juurde võib viia ka vaid osa osakutest, jättes ülejäänud eelmisesse või jätta kõik olemasolev vara vanasse, et säästa fondi väljumistasult. Oma sissemakseid saab uude pensionifondi suunata jooksvalt igal ajal.
II sambasse kogunenud raha on päritav. Pärijal on õigus otsustada, kas ta kannab pärandi oma kogumsipensioni kontole või müüb osakud maha ja maksab saadud rahalt tulumaksu.
Vabatahtlikuna 2010. aastal II sambasse kogumist jätkanutele kannab riik aastatel 2014 — 2017 senise 4% asemel 6% sissemakseid. Lisaks on võimalus oma makset brutopalgalt ise 2%-lt 3%-le suurendada. Maksemäära ajutise tõstmise avaldust saab esitada kontohalduritele või interneti teel Pensionikeskuse kodulehel kuni 15. septembrini.
Aastal 2010 maksed peatanud inimestel on võimalus esitada kuni 15. septembrini avaldus, millega tõstetakse enda sissemaksed 2%-lt 3%-le ning riik tõstab omaltpoolt sissemaksed 4%-lt 6%-le, ehk kokku liigub iga palgapäev pensionifondi 9% brutopalgast.
Aastal 1954 või varem sündinud, kes jätkasid 2010. aastal sissemakseid ei saa 2013. aastal maksemäära tõsta, sest neil maksed ei peatunud ning 2009-2011 toimusid maksed 2%+4%.
II samba makseid tehakse siis, kui inimesel on sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, seega ei saa kõrgendatud makseid lapsehoolduspuhkusel olijad ega töötud. Kui näiteks lapsevanem naaseb ajavahemikus 2014-2017 tööle, saab ta tegema hakata ka kogumsipensioni makseid, määrades 2%+6% või 3%+6%.
Kogumispensioniga liitujale, kes on kuni kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi sissemaksete tegemiseks täiendavalt 4% Eesti keskmisest palgast iga kuni kolmeaastase lapse kohta, kes on sündinud alates jaanuar 2013. Riigieelarvest sissemaksete saamiseks tuleb lapsevanemal esitada Sotsiaalkindlustusametile asjakohane avaldus.
Enne 2013.aastat sündinud laste eest makstakse kogumispensioniga liitunud vanemale II sambassse 1% vanemahüvitiselt.
