Rahaasjad korda! Investor Kristi Saare vastab kriisiajal korduma kippuvatele küsimustele

 (7)
Kristi Saare
Kristi SaareFoto: Karin Kaljuläte

Esimesed kirjad minu postkasti hakkasid jõudma muredega juba märtsi keskel, kus ootamatult kehvaks pööranud olukorra tõttu said inimesed esimese raputuse kätte, et sissetulek ja seni kindlana tundunud töö võib päevapealt kaduda ja sellega koos ka senimaani rahulik ja kindel rahaline seis.

Ükski kriisiennustajatest ei ole sellist kriisi nagu praegu näeme ette osanud ennustada ja arusaadavalt olid inimesed kirjades ka väga šokeeritud — kas nüüd tõesti ongi kõik läbi, rahaasjad jooksevad kokku ja ei olegi võimalik kuidagi midagi päästa vaid ees ootabki pankrot või kodu kaotus?

Õnneks olukord ei ole kunagi lootusetu, aga see tähendab, et tuleb ise tegutseda. Kuigi igasuguseid kriisileevendus- ja abimeetmeid välja töötatakse, siis abi ukse peale koju keegi pakkuma ei tule ja iga inimene vastutab selle eest, et üritab ise oma muresid lahendada ja läheb abi küsima — selleks kõiki neid võimalusi luuaksegi, et aidata neid, kes on hädas. Ei ole häbiasi raskes majandusolukorras abi küsida ja tunnistada, et olukord on kokku jooksnud, selles olukorras on kümned tuhanded teised pered.

Kriisiolukorras on kõige olulisem rahaasjades pinnal püsida

Aprillikuu palgapäev on paljudele tõehetkeks, saabuvad esimesed vähendatud palgad ning nüüdseks on paljudele kätte toimetatud palgavähendamise teade või koondamisplaan. Sellises kriisiolukorras on kõige olulisem tegutseda rahaasjades rahulikult aga kindlameelselt, et vältida sügavasse rahamurede auku langemist ja olukorra liikumist suuremate võlgade ja probleemideni. Kohe palgapäeval tuleb vaadata rahaasjadele otsa ja tegevusplaan paika panna, et raskemad ajad võimalikult valutult üle elada, et hiljem ei peaks aastaid tagantjärgi rahamuresid ja võlapuntraid lahendama.

Seotud lood:

Mida teha kui on näha, et püsikuludega (üür, laenumaksed) tuleb raskuseid?

Esimese sammuna tuleb üle vaadata need püsikulud, millest pääsu pole. Üüri- või kodulaenumakse, muud liisingud-laenud. Kui on selge, et maksmisega tuleb probleem, siis tuleb koheselt pöörduda lepingupartneri poole, mitte oodata maksetähtaegade kukkumist ja esimeste viiviste kogumist.

Üürileandjad, pangad ja laenuandjad on hetkel valmis selleks, et inimestel tuleb makseraskuseid ja mitmed on pakkunud välja võimalikke lahendusi probleemi leevendamiseks — maksepuhkused, maksete ajatamised, laenugraafikute ülevaatamised jne.

Nendest võimalustest tasub kinni võtta nii kaua kuni need on laual — kui olukord läheb kehvemaks, siis ei pruugi enam näiteks olla nii lihtne maksepuhkust saada. Kui pigem on ebakindel olukord, siis kasuta võimalust maksegraafikuid muuta ära, alati on hiljem võimalus maksegraafikusse naasta ja lisamakseid teha kui olukord normaliseerib. Kui aga on juba võlgnevus tekkinud, siis sellises olukorras on palju keerulisem läbirääkimisi maksete üle pidada.

Mu sissetulek on täiesti nulli kukkunud, sest ettevõte sulges uksed — mis siis?

Loodetavasti kaasnes ettevõtte sulgemisega ka ametlik koondamine, koondamishüvitis ja võimalus pöörduda töötukassasse abi saama. Mitmed ettevõtted ei ole veel taotluseid palgatoetuseks teinud, seega tasub tööandjalt igaks juhuks üle küsida, mis on tema plaan riigi toetusmeetmete kasutusele võtuks ja kas see võimalus on laual.

Olukorras, kus sissetulek päevapealt katkenud on, tuleb eelarve kallale minna kirvega. Lõpetada absoluutselt kõik lepingud ja püsikulud, mida võimalik, vähendada lepingulisi pakette (telefoni, telekas) miinimumini ning siis vaadata ringi, kust saaks abi. Õnneks on abipakkumiste ring üha laienemas, koolidest jagatakse lastele toidupakke, firmad pakuvad ajutiselt tasuta kasutamiseks teenuseid, otsitakse abikäsi transpordis ja pakendamises.

Need ei ole glamuursed lahendused, aga need on loodud selleks, et inimesed saaksid rasketest aegadest üle — mida madalamaks võimalik kulud tõmmata ja mida rohkem võimalik isegi väikest sissetulekut kuskilt tekitada, seda lihtsam on hiljem normaalsesse olukorda naasta. Alustada tasubki abi otsimist töötukassast, kohalikust sotsiaalosakonnast, kriisiabi koordineerivatest veebidest.

Mul puudub meelerahufond — rahapuhver ootamatuteks kulutusteks!

Isegi kriisiolukorras on paratamatu, et meid võib tabada veelgi rohkem ootamatuseid. Kodukontorist tööd tehes või ajutiselt palgata puhkusel olles kodus istudes võib täpselt samamoodi nagu igal hetkel minna katki auto või külmkapp, mis koheselt parandamist-asendamist vajab.

Selleks on mõistlik Vaadata üle koduste asjade olukord ning teha mõttes nimekiri nendest asjadest, mida saaks vajadusel teha rahaks — kas rentides või müües. Kui tabab mõni ootamatu kulu, siis praeguses olukorras kus töötajatele kõikidele tööd ei jagu, ei toimi enam klassikalised “otsi endale lisatöö” nipid, vaid lahendusi peab otsima mujalt.

Kui sa oled üks õnnelikest, kellel hetkel tööd veel jätkub, kasvõi vähendatud koormusega, siis on absoluutselt viimane hetk oma kulud nii minimaalseks viia kui võimalik, et olukorra halvenemisel oleks olemas natukenegi rahapuhvrit, vaid ei peaks kohe kõrgete intressidega laenude võtmise suunas pöörduma. Kõrge intressiga laen on justkui enda sügavamale auku kaevamine, kuigi eesmärk on tegelikult pinnal püsida.

Kas peaksin oma pensionifondi vahetama, selle väärtus on kukkunud!

Ebakindlates oludes ei tasu emotsiooni pealt teha suuri ja pikaajalise mõjuga otsuseid. Kuigi niigi stressirohkes olukorras võib pensionivara sulamist kõrvalt eriti valus vaadata olla, siis parim soovitus siinkohal on närve mitte kulutada ja üle päeva mitte käia punaseid numbreid vaatamas.

On lihtne mõelda investeerimisest ja pensionivarast pikaajaliselt siis kui ajad on head ja endal igapäevaseid rahamuresid vähem on. Kui aga kriis jõuab isiklikku ellu, siis võib tekkida ahvatlus kiiruga olukorda “päästa” või teha mingeid liigutusi, mis annavad meile tunde, et suudame olukorda mõjutada.

Kahjuks suures plaanis maailmamajanduse liikumist meie üksikisikutena mõjutada ei saa. Seega ei tasu ka üleliia palju energiat sinna panustada, et olukorra üle muret tunda. Pensionivara ja muud pikaajalised säästud võiksid ideaalis jääda puutumata ja rahulikult edasi kasvada.

Mul on mõistus otsas, mida teha! Kuidas kõik teised hakkama saavad?

Igapäevaselt sotsiaalmeediat ja uudiseid lugedes võib tunduda, et teistel on rahaasjadega kõik korras ja nad ei tunne stressi. See on sageli petlik ettekujutus, sest uudisvoos näeme reeglina pilte õnnelikest inimestest ja rõõmsatest hetkedest. Reaalsuses on rahalises hädas paljud pered, kes kõik üritavad nuputada, kuidas ja mida hetkel teha säästlikumalt, et rahaliselt hakkama saada.

Seda kollektiivset tarkust tasukski praeguses olukorras ära kasutada. On mitmeid suuri Facebooki gruppe, kus jagatakse näpunäiteid säästlikuks toiduvalmistamiseks, õpetatakse koduseid asju ise parandama, viidatakse headele, odavatele või lausa tasuta pakkumistele jne. Kui tundub, et endal on juhe kokku jooksnud ja kuskilt säästa ei saa või enam häid ideid pole, siis uuri ja loe, mida teised teevad!

Üks suuremaid säästudele keskendunud gruppe Facebookis tegutseb #Kogumispäevik’u nime all, kus juba mitme aasta jagu säästutarkust. Ei tasu ka alahinnata internetis otsimise võimsust kui alustad otsinguid märksõnadega “tasuta”, “odav”, “pakkumine” jne. Mida rohkem paned energiat nutikate lahenduste otsimisele, seda suurem on lõppkokkuvõttes rahaline sääst!