Salakaval kodulaen: abikaasa tahab, mina olen vastu
Sissemakse oleks olemas
Läheneme mõlemad 30. eluaastale. Lapsi veel pole, kuid ilmselt lähima viie aasta küsimus. Küsimus on ka ühise kodu teema. Alles eelmisel nädalal oli mehega sel teemal pikem jutuajamine. Lõime oma kulud ja tulud kokku ning pean tunnistama, iseenesest võiks kodu soetamise peale mõelda. Oleme tasapisi säästnud ning korteri jaoks oleks sissemakse olemas. Kuid sissemakse oleks ka kõik — pole me rikkurid, kes Tallinnas korteri ühe hooga välja saaks osta. Variant oleks laen. Mees käis kunagi (mulle mainis tagantjärgi) paaris pangas vestlusel ja lubati laenu üsnagi headel tingimustel.
Võiks nüüd küsida, milles siis probleem, võtke aga… Kuid, ma olen laenude vastu. Võlg on võõra oma, on alati olnud. Ma olen isegi elu jooksul üritanud vältida liisinguid, järelmakseid ja õppelaenu. Usun lihtsalt, et parem säästa või mõni teine asi ostmata jätta. Ka nii on võimalik.
Ma ei karda, et abikaasaga lahku läheksime, suhe on kindel. Samas — kui abielluda ka pangaga, siis võib seegi põhiabielule hoobi panna. Ühine hiigellaen minu meelest suhteteraapiana küll välja ei mängi.
Suhtest jäi mälestuseks hiigellaen
Tean isegi ühte näidet. Üks tuttav neiu ostis noormehega karbikese linnast välja. Kahtlase kinnisvarafirma kaudu, mis sai hiljem meedias kuulsaks sellega, et üks poisike otsmikule nende logo maalis. Sõbranna ja ta kallim ostsid maja 2007. aastal. Mõlemad olid 20aastased. Võtsid hiigellaenu — toona anti veel kõigile, kes vaid pangakontori üles leidsid. Järgmisel aastal läksid nad lahku. Praeguseks on seis selline, et soovitud unelmate maja on siis vundament keset porimülgast. Omavahel nad enam ei suhtle, kuid mõlemad maksavad iga kuu kopsaka osa palgast pangale. Alternatiivi ju pole. Uisa-päisa tehtud otsus, mis mõjutab tervet su elu.
Üüriraha läheb tühja?
Tean, et see vaid üks näide. Ehk olen ka liiga skeptiline, kuid praegu jään oma arvamusele kindlaks. Abikaasa omaga see muidugi ei kattu. Talle jällegi ei meeldi üürileandja nuumamine. Mina väidan, et siis pole vähemasti ränka ankrut — alati saab lahkuda, ei jää ränka võlga. Tema väidab vastu, et igakuine üüriraha läheb lihtsalt tühja. Tüüpiline kahe otsaga asi.
