Tasuta haridust ei ole olemas

Rahaplaneerimine võiks peres olla sama iseenesestmõistetav kui äriettevõttes. Ka peres tuleb mõelda tulevikule, teha plaane, arvestada oma võimaluste ja riskidega. Me keegi ei tea, milliseks kujuneb meie elu kümne aasta pärast, milline on meie sissetulek ja majanduslikud võimalused. Igaks juhuks tasub säästa alati, eriti tuleb säästmise ja rahakogumise peale mõelda aga siis, kui mängu tulevad lapsed ja nende tulevik.

Milleks lapsele raha koguda?

• elu alustamiseks ehk omaette elamise hankimiseks
• unistuste teostamiseks (reisimine jmt)
• hariduse omandamiseks

Tähtsuse järjekorras jääb esikohale haridus, sest õige ja inimesele sobiv haridus tagab tema toimetuleku ka tulevikus. Küll siis on aega mõelda oma paljude unistuste teostamise peale.

Tasuta või tasuline?

Kui näiteks Ameerikas on tavaline, et lapse ülikooli tarbeks hakatakse raha koguma juba sündimisest saadik, siis meil on vanemad alles viimastel aastatel selle peale mõtlema hakanud.

Kui veelkord USA-ga võrrelda, siis on seal kombeks, et laps saab õpingute perioodil keskenduda vaid õppimisele, meil aga käib tervelt 70 protsenti üliõpilastest täiskohaga tööl.

Läinud nädalal Hansapanga pressihommikul kõnelenud Mainori kõrgkooli rektor Mati Lukas nimetab sellist olukorda katastrofaalseks, sest tööl käivate noorte haridustase ei saa olla samal tasemel nendega, kes kaheksa tundi päevas õppimisele panustavad.

Lukas nendib samas, et kahjuks pole tasuta haridust olemas. Selle eest maksab kas riik, vanemad või õppija ise.

FAKT: Juba täna õpib Eestis tasulistes kõrgkoolides 54 protsenti üliõpilastest. Arvata, et nn tasuta õppe osakaal kunagi lähiajal suurenema hakkab, pole kindlasti põhjust.

Võttes aluseks praeguse keskmise tasulise kõrgkooli maksumuse (30 — 45 000 krooni aastas) ja vähemalt kolmeaastase õppeperioodi, läheks kõrghariduse omandamine maksma vähemalt sada tuhat krooni ning pigem rohkem. Juurde tuleb arvestada ka elamiskulud õppeja jooksul.

Samas suurusjärgus hariduse omandamisega on ka omaette elamise hankimine. Ka üks miljon maksva korteri soetamiseks tuleb sissemaksuks tasuda vähemalt 100 000 krooni, mida paljudel kohe võtta ei ole.

Mihkel Mandre Hansa Elukindlustusest julgustab kõiki lapsevanemaid laste tuleviku heaks säästma. Tema sõnul ei pea raha kogumiseks olema miljonär, sest säästmine algab väikestest summadest.

Millal alustada?

Nagu teiste investeeringutegi puhul, kehtib ka lastele kogumisel põhimõte, et mida pikema aja peale investeerid, seda suurem on tootlus. Lihtsamalt sõnastades: Aeg on raha kõige parem sõber.

Helo Meigas, Hansapanga investeeringute juhtimise divisjoni direktor, kinnitab, et üle kümne aastaste lepingute puhul — millised lastele sõlmitud lepingud enamasti on — ei peaks kartma ka riske võtta.

Hetkel on Eestis sõlmitud üle 50 tuhande lastekindlustuslepingu , mis tähendab, et vähemalt viiendik lapsevanematest kogub juba täna raha lapse tuleviku jaoks.

Huvitav on tähelepanek, et kui mõned aastad tagasi olid peamisteks lepingusõlmijateks naised, siis nüüd on ka isad asja vastu rohkem huvi hakanud tundma.

Statistiliselt on keskmine lepingusõlmija 34-aastane ning 68 protsendil juhtudest on tegu emadega ja 32 protsenti on laste isasid.

Veel mõned keskmised näitajad:

• Leping sõlmitakse tavaliselt siis, kui laps on 4-aastane.
• Keskmine lepingu pikkus on 14 aastat ehk leping lõppeb lapse 18-aastaseks saamisega.
• Keskmine igakuine kuumakse on 400 krooni.
• Kogutav summa on ca 100 000 krooni.

Lastele kogumise võimalused:

LASTEKINDLUSTUS
• paindlik ja mugav
• saab kindlustada nii enda kui lapse elu
• kindlustussumma suuruse saab ise valida
• kogutud summale lisandub garanteeritud intress
• makseid saab peatada, suurendada või vähendada
• alustada võib 250 kroonist kuus.

KOOLIFOND
• kogutav summa seotud investeerimisfondiga
• ühendab elukindlustuse ja investeerimise
• lapsevanem saab kindlustada enda elu või teha lapsele õnnetusjuhtumi lisakindlustuse
• sissemakseid saab kätte igal ajal
• saab teha erakorralisi sissemakseid
• alustada võib 300 kroonist kuus.

Allikas: Hansapank