Psühholoog Rita Rätsepp: tarbijamentaliteet on jõudnud ka püsisuhetesse
Rita Rätsepp : Olen näinud filmi ja lugenud ka omaaegset Elizabeth Gilberti menuromaani. Tegemist on kahe täiesti eraldiseisva teosega. Kel huvi, soovitan filmile lisaks lugeda läbi ka raamatu ja vastupidi. Väidetavalt vallandus peale raamatu ilmumist tohutu naiste iseenda otsimise buum ja lahutuste arv maailmas kasvas hüppeliselt. Õli lisas tulle ka film. Kas on selles tõtt või reklaami, ei oska öelda, aga aeg oli hästi tabatud ja ajastatud, ilmselgelt oli turg selleks teoseks valmis ja seeme külvati õigel ajal õigele põllule. Kes sai lohutust ja tuge, kes innustust, kes õigustust, aga müüginumbrid ja edu räägivad enda eest.
Näen psühholoogina oma vastuvõtul tihti sellises seisus naisi ja ka mehi. Suhtekriis on nagu revolutsioon, kus vanamoodi enam ei saa, aga uutmoodi veel ei oska.
Tundub, et tänapäeva tarbimisühiskonnas lahutatakse liig kergelt, sellesse suhtutakse isegi kui millessegi normaalsesse. Kui vanasti läks kodumasin katki, siis seda prooviti ikka enne remontida, aga tänasel päeval lihtsalt ostetakse uus. Selline tarbijamentaliteet on jõudnud ka suhetesse. Suhe enam ei tööta, järelikult tuleb ära lõpetada ja alustada uut! Mõnikord on aga tõepoolest mõistlikum lahku minna siis, kui suhe ei paku enam mitte mingitki rahuldust ja pigem tekitab igapäevaselt vaid negatiivseid emotsioone. Siis võib selline kooselu mõjuda lausa tervist kahjutavalt, sest elades pidevas stressis ja negatiivsuses, võib see hakata lõpuks mõjutama füüsilist tervist.
Kas elada hambad ristis või järgida oma südant? Filmi peategelanna otsustab lahutada, ta astub välja oma mugavustsoonist ja alustab rännakut mööda maailma, et leida iseennast. Ilmselt see otsus, ja julgus mõte ka täide viia, on selle filmi üks edu saladusi, sest maailmas on väga palju selliseid naisi, kes tunnevad, et nad elavad täiesti vale elu. Nad elavad selles n-ö mugavustsoonis, samas kannatades, aga midagi ka ette ei võta. Miks? Põhjuseks on hirm muutuste ees. Olen oma praksises kohtunud paljude naistega, kes ei julge sellist sammu ette võtta ja kannatavad, sõna otseses mõttes, hambad risti. Nad on oma elu pühendanud perele, nad on sõltuvuses mehest ja neil on hirm, et ei saa iseseisvalt hakkama. Olgu elu kui talumatu tahes ja uus tunduda õigem, aga ikkagi on see elu tuttav ja turvaline, uus aga on tundmatu ja seega ka hirmutav. See on loomulikult nende naiste õigus, nende valik, nende tee.
Üks vaimse vägivalla alla kannatav naine lohutas ennast, et jah, täna mees terroriseerib mind ja mõnitab ja ma ei armasta tegelikult teda enam ammu, aga ma tean, et ta toob leiva lauale. Ma ei saaks üksi hakkama. Näiteks teine naine, kes kannatas füüsilise vägivalla all, aga rääkis, et täna saan peksa, aga homme tuleb mees lilledega ja palub vabandust ja on ikkagi mulle toeks ja seltsiks, kuidas ma üksi saaksin. Need on tegelikult sõltuvussuhted ja naised valdavalt väga madala enesehinnanguga.
Muutes ennast muutub maailm ja nii asub ennast otsima filmi kangelanna. Endaga kontakti saamine ja kohtumine iseendaga võiks olla soovitus ka nendele paaridele, kes on oma elus jõudnud suhtekriisi. Kriisidele tuleb tänulik olla, sest need tulevad selleks, et meid õpetada ja midagi muuta. Läbi vanade asjade selgeks mõtlemise ja rääkimise, läbi lahti laskmise, tuleb ellu teadlikkus ja tasakaal. Tihti aga käivad emotsioonid üle pea ja suhted on muutunud sedavõrd keerulisteks, et omavahel rääkimisest ei tule midagi välja, siis on mõistlik pöörduda vastavate spetsialistide ehk psühholoogide poole.
Kõik tahavad ju tegelikult olla õnnelikud, aga kui meie õnnelik olemine sõltub vaid kellestki teisest, siis ei juhtu seda kunagi. Lahendus on inimese enda sees. Kui sa oled teadlik endast, kui lõpeb vajadus kusagilt õnne saada ning kui süütunnetega on ühele poole saadud, nii endale kui teistele andeks antud, siis saavutatakse sisemine tasakaal.
Film “Söö, palveta, armasta” on ühest küljest meelelahutus, aga samas räägitakse väga päevakohastest ja olulistest asjadest, mida kogen ka igapäevaselt oma psühholoogitöös. Võib-olla ongi vaja teha seda just niisuguses võtmes, sest mõnikord jõuavad teemad, mis on ühiskonnas teravalt teemaks, inimesteni sellisel kujul palju mõjusamalt ja mõtlemapanevamalt. Võti muutusteks on igaühe enda sees ehk kui suhtes on probleeme, tuleb alustada endast.
Film “Söö, palveta, armasta” (Eat, Pray, Love) esilinastub filmikanalil TV1000 kolmapäeval, 10. veebruaril kell 19.00. TV1000 näeb Viasati vahendusel või läbi suuremate kaabeloperaatorite (Elion, Starman, STV).
