Mispärast valmistavad lilled sageli peamurdmisi? (eetris 9.04)
Suuremate ja vähemate õhtusöökide puhul ei võeta lilli ega üldse mingeid tähelepanuavaldusi ühes. Sest mis juhtuks, kui iga külaline tooks lilli? Majaperenaine saaks vaid lillevaase otsida. Lilli isiklikult viies tuleb ulatada need ustavale teenijale, et see nad vette viiks. Kui aga ukse avab majaperenaine, siis eemaldada esikus lillede ümbert paber ja ulatada lilled majaperenaisele. Kunagi ei tohi lilli viia paberiga tuppa. Lillede kaasatoomine või saatmine pole sugugi ainult härrade eesõigus. Niisama hästi võib daam kinkida sõbralikule küllakutsujale lilli. Lillede valikul peaks teadma majaproua lemmiklilli ning mitte ostma valimatult.

(Katkend 1938. aastal ilmunud Mareti tähtraamatust, kodude ja naiste kalendrist.)

Rõivastusest (eetris 10.04)
Me peame teadma, kuidas ja kus mida kanda ning mis on kellelegi eakohane. Rõivaid liigitatakse kandmise otstarbe järgi.
Magamisrõivaid — öösärki ja pidžaamat — tarvitatakse ainult magamiseks. Ja ometi on mehi, kes ei hooli kaaskodanikest ning istuvad rongis või jalutavad supelrannas, puhkekodu koridorides või kodus pidžaamas ringi. See on ju võrdne aluspesus avalikkuse ette ilmumisega. Pesu (kaasa arvatud naistel kombinee) on intiimsemaid rõivastusesemeid. Seepärast, nii kaunis ja hinnaline kui see polekski, ei ole viisakas lasta seda pealisriiete alt välja paista. Ometi esineb naisi, kes piinlikkust tundmata oma kombinee pitsi dekoltees demonstreerivad. Hommikumantel ei asenda kodukitlit ega -kleiti ja selles ei sobi isegi juhuslikke külalisi vastu võtta.
Paljud inimesed liiguvad koduses miljöös väga hooletult ja isegi lohakalt riietatuna. Leitakse, et “ega kodus näe keegi”. Aga abikaasa ja lapsed? Laste ilu- ja korrameele arendamisele see inimene ei mõtle.
Vahel võib juhtuda, et ei teata, missugune rõivastus sobib antud olukorrale. Kindlam on alati otsustada lihtsama kasuks, sest lihtne, tagasihoidlik ja elegantne rõivastus ei tekita kunagi endale ega teistele piinlikkust.   (Katkend Iina Aasamaa 1976. aastal ilmunud raamatust “Käitumisest”.)

Kasvatamatusi, maitsetusi ja muid sagedasi eksimisi hää tooni vastu (eetris 11.04)
Tundmuste avaldamisel hoidutakse liialdusist. Tänuks valitakse mõõdukad sõnad. On teisele ilmutatud rõõmu ja tänulisust, siis on tehtud küllalt.
Imetlust ei väljendata lolli näoga. Õieti suletud suu annab näole kindla ja tahtejõulise ilme.
Pärast kunsti nautimist esineda tormiliselt-vaimustatuna ja nagu pooljoobnuna on ebakultuurne. Sageli teevad seda inimesed ainult selleks, et tõmmata endale tähelepanu.
Ka tervitamisel tuleb hoiduda liialdatud rõõmuavaldusist. Kõvasti naermine, et teiste tähelepanu endale tõmmata, on sündmatu. Üldse ei kõlba igal võimalusel naerda.
Uste paugutamisest, kõvasti käimisest ja laulmisest treppidel ja koridorides ning mitmesuguseist harjumusist, mis teistele võiksid käia närvidele, tuleb loobuda.  

(Katkendid Rasmus Kangro-Poole ja Henno Rahamägi 1932. aastal ilmunud raamatust „Moodsa elu leksikon”.)

Abielu või vaba armastus? (eetris 12.04)
Prostitutsiooni jälkust ja hädaohtlikkust tähele pannes kaldub mõni ehk taolise vahekorra poole, et sellest rahuldust leida. Praegusel suguhaiguste laiali-lagunemisel on igasugune läbikäimine mitme isikuga hädaohtlik. Truudust loota ei tohi tütarlapselt, kes kerge südamega ja võib olla rahagi eest vahekorda astub. Vilumata noormehele olgu öeldud, et palju on niisuguseid naisterahvaid, kes lihtsaloomuliste, suguihast pimestatud meeste püüdmiseks välja lähevad. Sugulise lodevuse instinkt on avaldunud igas seltskonna kihis. Prostitutsioon on igavene nähtus. Lõbunaiste olemasolu ei ole tingitud suguelust vaid kõlbelisuse puudumisest. Teatavasti on aga ka inimesi, kes suguliselt täitmatud on.
Väljaspool abielu sündinud laste saatus on kurb. Neil on halb kehaline tervis, võrdlemisi suur vaimuhaiguste, enesetapjate, joodikute ja kurjategijate arv.
Kui meesterahval läheb korda naisele pähe istutada jämedaid polügaamilisi kalduvusi, siis teeb ta naisterahva hingeliselt kõlbmatuks hääks abikaasaks ja emaks saada. Naise puhtust tuleb hinnata, sest see on ainuke kindel tagatis, et me saame oma laste isadeks. Ilma selle tagatiseta ei ole võimalik korralik ja südamlik perekonnaelu, mis on rahva ja riigi kosumise alus. See on põhjuseks, miks naisterahvale on pandud valjumad nõuded puutumatusesse enne abielu.

(Katkend Max Gruberi 1922. aastal ilmunud raamatust “Suguelu tervishoid.”)

Käitumine kodus (eetris 13.04)
Kooselu kunst seisneb vastastikku inimlike elamistingimuste loomises. Eriti võõraste inimestega ühise katuse all, veel enam, ühise nelja seina vahel elamine nõuab kaasinimeste erilist arvestamist.
Kunagi vist ei satu ühiskorterisse, ühesuguse temperamendi ja harjumustega elanikud. Oleks otstarbekas juba kooselu esimeste päevade jooksul omavahelisi õigusi ja kohustusi selgitada, et siis neid mõlemaid pooli rahuldava ühise nimetaja alla viia. Sellega luuakse juba alguses kord majja.
Tülitsevas õhkkonnas ei tunne kodurahu ja -mugavust keegi, isegi juhuslik külaline mitte.   (Katkend Iina Aasamaa 1976. aastal ilmunud raamatust “Käitumisest”.)

Vikerraadio “Hää takt” on eetris tööpäeviti kell 16.45, loeb näitleja Silvia Laidla. Vanemaid osasid saad järelkuulata: http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=391&kid=278