Kristiina lugu tüdrukuteõhtult

Oleme siis värsked noored kellel tulemas 12 juuni 2. pulmaastapäev. Mina siis 22 ja mees saamas varsti 25:))See oli siis ühel ilusal päeval, täpsemalt 11. mai 2004, kui mu praegune abikaasa minu kätt palus. Loomulikult olin ma nõus, kuna enne pulmi oleme juba koos elanud 3 aastat…et olime suht noored:)

Räägin siis teile loo, kuidas kõik alguse sai, et siis tüdrukute õhtu. Olime parajasti torti valimas ja autot, kui mul helises telefon, see oli siis 5 juuni, helistas mu parim sõbranna ja ütles et õhtul tulen su juurest läbi. Leppisime kokku, et kell 19 tuleb ta minu juurde, nii kell 19 tuldigi — mitte mu sõbranna üksi, vaid neid oli lausa 7 tüdrukut ja vedasid mu välja. Toppisid selga mingid nõmedad riided, ei saanud algus asjale pihta. Sõitsime lillepoodi, sõbranna ostis roose terve sületäie. Ma mõtlesin, et milleks?

Siis viisid nad mu Statoili juurde ja ütlesid, et tule välja, ja panid mulle selja peale sildi „viimased päevad veel vaba naine“ :) Ja mis ma pidin tegema — müüma neid roose 100 krooniga tükk. See ei olnud just mitte hea mõte, aga mehed ostsid ja soovisid õnne ja mõni andis isegi rohkem.. Aaga see ei olnud midagi, pidin koguaeg karjuma, et olen viimased päevad vaba naine:)

Raha saime me ikka kõvasti. Edasi viis meie teekond sauna, kus ei toimunud mitte stripi pidu, vaid õhtu ,mis oli ainult meile. Minult küsiti asju mu mehe kohta ja ma pidin ausalt vastama kõikidele küsimustele, mida sõbrannad küsisid. Õhtu oli lihtsalt super…pidu kestis meil hommikuni ja naerda saime ja meenutasime koos vanu aegu. See oli siis õhtu, mis mul ei lähe kunagi meelest ära, sest nägin kui palju mu sõbrannad minust hoolivad.

12. juuni 2004 oli nii ilus päev, mu elu parim päev. Ka meie 3 aastane tütar oli pulmas… Iga naise unistus on kordagi selga panna valge kleit, soeng, limusiin — kõik oli lihtsalt super ja seda ka tänu Annilill peoteenusele. Siin on siis meie tagasihoidlik lugu. Soovin kõigile rohkem armastust ja õnne!!!