Mis aga minu jaoks oli kummaline, oli see, et peale meeletu söömise (toidud olid suurepärased) ei toimunud praktiliselt midagi. Külalised ainult istusid umbes 5 tundi nagu puujukud ja sõid, vahepeal küll tagasihoidlikult vahetati kohti, et omavahel rääkida või noorpaariga suhelda. Minu jaoks oli suur pettumus, et sai ennast üles lüüa vahva sündmuse jaoks, aga pidu nagu polnudki.

Muusika oli 2 viiulit + tšello, mille järgi siis natuke tantsiti. Kui ma oma pettumust välja näitasin abikaasale ja paarile lähemale tuttavale, siis vaadati mind kui tujutsejat.

Saan aru, et igaüks teeb pulma oma näo järgi nii, nagu soovib. Ega ma meeletuid mänge ja möllu oodanudki nende puhul, aga mingit actionit ikka võinuks olla külalistele. See on ka tobe, et peab nägu tegema, kui tegelikult on igav. Sain välja elada!