“Minu ja mu esimese mehe tutvus koosnes vaid ühistest kinoskäimistest ja jalutuskäikudest, päriselt abiellununa koos elades selgus aga, et ega me eriti ei sobinudki,” rääkis Pirjo Levandi ajakirjale Buduaar Shopping.

“Oma roll oli muidugi äial-ämmal, kellega pidime eluaset jagama. Olin veel väljaarenemata isiksus ja me lihtsalt kasvasime lahku. See on ikkagi parem, koos mittekasvamine.”

Pirjo sõnul on ta tänaseks aru saanud, et abielu eelduseks ja vundamendiks on ainult tingimusteta armastus — mitte soov kodust lahkuda, iseseisvuda või last saada. “Varem või hiljem kukub selline liivale ehitatud maja ümber.”

Oma abielus, leiab Pirjo, et oleks pidanud rohkem enda eest seisma, mitte painutama end teiste soovide ja tujude järgi. “Oma soovid, tunded ja mõtted tuleb selgelt välja öelda.”

Siiski tunnistab Pirjo, et soovib kunagi kindlasti uuesti abielluda.