Cosmo arutleb: kas ja kuidas seksida vanemate katuse all?
Mu ema ei mõistnud, miks mu pankurist kallim Hugh, kellel olid triibulised bokserid ja sarkastiline huumorimeel, mulle meeldis. Kui elasime pärast kooli veel vanemate pool, käis kutt tihti minu juures “filme vaatamas”. Kord aga sattus mu ema meile peale ning nägi oma silmaga Hugh… suurimat varandust. Mu maailm muutus hetkega orgasmilähedasest kirjeldamatult piinlikuks. Tol õhtul ei suutnud keegi kellelegi otsa vaadata. Aga elasime üle. Huumor aitas: “Kas Hugh Grand tuleb ka vanaema juurde?” (Grand — inglise keeles suur, massiivne). Mu modernne perekond leppis, et olen täiskasvanu, kellel on seksuaalelu. Minu süü ei seisnenudki tegevuses endas, vaid pigem selles, et unustasin ukse lukku panna (lõppude lõpuks oli Hugh see, kes kõiges “süüdi” jäi).
See kõik juhtus mitu aastat tagasi — ilmselt olin mina ajast veidi ees. Tänapäeval elab lausa 43% äsja kooli lõpetanuist vanemate juures ning üritab leida stabiilset tööd, säästes samal ajal raha oma madalapalgalisel tööotsal rügades. Neid kutsutakse nn tagasipõrke generatsiooniks. On üsna tõenäoline, et 100% neist noortest üritab kohandada romantilisi tundeid vanemate pool elamise reeglitega. Sel teemal on isegi tehtud TV-sari — “How to Live With Your Parents (for the Rest of Your Life)”.
Mu vanematel ei olnud midagi selle vastu, et ma kurameerin, kuid mingid reeglid kehtivad ikka. Need võivad olla ranged… või religioossed. Lisaks, kui kombineerid kohtingutel käimise keerukuse pereelu raskustega, võid end leida üsna karmist situatsioonist.
“Fakt, et oled seksuaalne olend, on normaalne, ja su vanemad peavad seda mõistma,” räägib psühholoog Peggy Drexler, kes on kirjutanud kaks raamatut soo ja perekonna teemadel. “Mis aga ei tähenda, et see oleks lihtne.”
“See pole päris nii, nagu te arvate… või siis ikkagi on.”
“Kui keegi meile meeldib, käitume nagu teismelised,” räägib suhteekspert ja raamatu “He’s Just Not Your Type” autor Andrea Syrtash. “Aju pumpab kehasse dopamiini ning teisi võimsaid kemikaale, mis hägustavad hindamisvõimet ja võivad meid eriti tundlikuks muuta. Lisaks valdab meid pidev ärevus kodus elamise pärast. Kõige sellega on raske toime tulla.”
Monica (25) koges seda lootustandva suhte algusaegadel. “Ma olin juba temaga telefonis rääkides närvis, rääkimata sellest, et mu pere võis mind kuulda. See tekitas väga palju stressi, lausa klaustrofoobiat. Õhtusöögi ajal kommenteerisid mu vanemad ja õde pidevalt: “Kas te juba nääklete?” Mõtlesin, et lähen hulluks!” Monica otsis endale lisatöö, säästis raha ning kolis kuus kuud hiljem kodust ära. “Olin kaua kedagi erilist oodanud. Ma ei saanud lasta pingel kõike nässu keerata.”
Tina (26) arvas, et pääseb pärast vanemate juurde tagasi kolimist lihtsamalt, kuna soojendas üles suhted keskkooliaegse kallimaga. “Ühel ööl olime keldris nagu vanasti, ainult et nüüd olime täiskasvanud ja ei musitanud enam niisama. Oli hilja ja arvasin, et vanemad magavad juba ammu,” räägib ta. Aga Tina eksis. “Järgmisel hetkel oli mu vanamoeline isa trepil ning nägi mind ja Keni misjonäripoosis keset aktsiooni. Ta jooksis kohe trepist üles mu ema juurde ega suutnud mulle pikka aega otsa vaadata.”
Isale vahelejäämine muserdas Tinat, kuid ajas ka segadusse. “Osa minust mõtles, et olen täiskasvanud naine ja mul on õigus nautida seksi kellegagi, kes mulle meeldib. Teine pool minust aga tundis end räpaselt ja häbistatuna.” Drexler räägib, et siin peitubki asja konks. “Osa täiskasvanuks olemise võlust ongi see, et otsustad ise, kellega, kuidas ja millal sa seksid, olenemata sellest, mida su vanemad arvavad või soovivad,” selgitab ta. “Täiskasvanuna ei tohiks seksuaalsus olla vanemate arvamusega seotud.”
Mängus on vanavanemad
Drew (26) oli rohkem šokis, kui ta vanaisa, kes jalutas garaaži just sel hetkel, kui mees oraalseksi harrastas. “Seal ta seisis, hirmust kangestunud,” meenutab Drew. “Ta lausus: “Tahtsin koeraga jalutama minna.”” Mida Drew tegi? “Ma käitusin nagu täiskasvanu, sest tahtsin, et mind koheldaks kui suurt inimest. Kutsusin kokku perekoosoleku. Ütlesin midagi sellist: “Detailidesse laskumata — vanaisa nägi mind üsna kompromiteerivas situatsioonis. Mul on piinlik ja ma tahan lihtsalt, et kõik teaksid, et see juhtus.” See vestlus lõppes suure naerulaginaga.”
Drexler arvab, et Drew käitus õigesti. “Pered, kus suheldakse rohkem ja räägitakse tunnetest, on võimelised selliste olukordade üle naerma.” Ja nendest tuleb rääkida. Kui kõike enda sees hoida, jäävad probleemid õhku rippuma ja lahendamata. Aga me hoiatame: kui oled endale nõudnud seksuaalset vabadust, ära imesta, kui ema ei taha enam su pesu pesta ja isa ei viitsi edaspidi su autol õli vahetada.
Leia toimiv lahendus
Variant on ka olla loominguline ja lihtsalt mitte vahele jääda. Vicky (24) arvab, et on leidnud suurepärase taktika. “Mul on kriuksuv voodi, mis asetseb seina ääres, mis eraldab minu ja mu vanemate magamistuba. Seksi asemel leiutasime uue mooduse — mu kallim hõõrub oma peenist minu vastu. See pole küll seks, aga parem ikka kui mitte midagi!”
Maura (28) külastab oma vanemaid korra kuus ja pole kunagi oma vanas toas n-ö esimesest faasist kaugemale jõudnud. “See pole sellepärast, et ma ei ole proovinud! Mu toa seinale oli joonistatud suur kloun, mis kumab endiselt värvist läbi. Paar kutti on minu pool küll ööbinud, aga klouni punane nina on vältimatu — oleme terve öö ainult sellest rääkinud. Millegi enama tegemine on seal toas täiesti võimatu!” Lahendus? “Kui nüüd vanemaid külastan, käin lihtsalt vahepeal öösiti kodust ära. Vana hea “sõbranna pool ööbimise”-taktika töötab suurepäraselt. Ma olen kindel, et nad lepivad pigem sellega, et ma valetan, kui traumaga, mille nad saaksid, kui kuuleksid mind seksimas.”
On aeg oma vanematest psühholoogiliselt eralduda. “Vastasel juhul võid hakata alateadlikult otsima suhet, milles oled sõltuv osapool. Sa näed ennast kui last ja ootad seetõttu, et teine oma tundeid pidevalt kinnitaks. See viib aga klammerdumiseni ning teeb suhte püsimise keeruliseks,” selgitab Drexler.
Just see juhtus ka Kate’iga (26), kes ütleb, et täiskasvanuna ülirange isaga kodus koos elades muutus ta kuttide läheduses “nõudlikuks väikeseks tüdrukuks”. “Tundsin ennast nagu teismeline,” räägib ta. “Kuulasin punk-rock’i, sõin kommi, saatsin agressiivseid sõnumeid ja käitusin teistega nõmedalt.” Ta lisab: “Ükski normaalne mees ei taha olla koos kellegagi, kes käitub nagu 16aastane.” Beth (27) nõustub: “Ma arvan, et keegi ei hakka mind tõsiselt võtma enne, kui ma ise seda teen.”
Drexler usub, et “tagasipõrkamise generatsioon” peaks vanematega koos elamist pidama ikkagi ajutiseks lahenduseks. “Ilma kindla väljakolimise kuupäevata võid muutuda väga ebakindlaks ja hakata kahtlema oma võimetes ise otsustada — sa jääd lapseks.”
Kui finantsilistel põhjustel on väljakolimine võimatu, hakka vähemalt vastutustundlikumalt käituma.
Kohtle oma vanemaid sellise austusega, nagu sa tahaksid, et sind koheldaks. Parim asi, mida saad teha, on küsida vanematelt, mis tegevus on nende katuse all sobiv ja mis mitte.
Alusta sellest, et ütled vanematele, kuhu ja kellega sa lähed ning millal tagasi tuled. Tee kindlaks, kas selline lahendus sobib neile ja kui ei sobi, jõudke kompromissile.
Rachel (26) on sellest lähenemisest sammukese edasi läinud — iga kord, kui ta kellegagi koju tuleb, koputab ta vanemate uksele ja küsib, kas nad tahavad temaga kohtuda. “See võtab pinged maha ja me saame seejärel rahulikult minu tuppa minna,” sõnab Rachel.
Kui elad vanemate katuse all, pead oma vajadusi nende omadega kohandama. Kui sa aga ei taha, et sind liiga tõsiselt võetaks, maali oma seinale kloun. 
