Olen oma mehega koos olnud alates ülikooliajast. Meie puhul polnud tegemist armastusega esimesest silmapilgust, aga ta oli mu esimene peika ja kõik oli justkui kindel. Kui ta kaks nädalat enne lõpuaktust mu kätt palus, ütlesin jah.

Viis aastat hiljem on meil kaks väikse vanusevahega last ja täiesti mõttetu sekselu. Mis selle mõttetuks teeb, te mõtlete? Ta pole nõus mulle oraalseksi tegema. Ta pole seda teinud mitte ühtegi korda! "Miks sa ei proovi?" küsisin temalt ühel õhtul. Ta vastas, et see on tema jaoks "kindel ei" ja lisas, et ta eelistaks, kui ma seda enam jutuks ei võitaks. Sel õhtul lõppes meie seks tavapäraselt - lamasin voodis, rahuldamata. Jälle.

Ei läinud kaua aega mööda, kui kohtasin toidupoes kena noormeest, kes minuga silmsidet otsis. Ta tuli mulle lähedale ja ütles: "Küll sel mehel on vedanud, kes sulle sõrmuse sõrme pani!" Olin meelitatud, kuid mõtlesin endamisi, et tundub, et mu mees ei mõista seda. Midagi selles intsidendis pani mind mõtlema ja samal õhtul tegin endale populaarsesse kohtinguäppi konto. Kohe leidsin ka meeldiva inimese ja otsustasime, et saame kokku ja nii see kõik juhtuski. Ma petsin oma meest. Mu kohtingukaaslane teadis, et mu mees pole mulle kunagi oraalseksi teinud ja sain seda sel õhtul kogeda lausa NELI KORDA! Nüüd kohtume me nii tihti kui vähegi võimalik.

Tean, et mõtlete, miks ma oma abikaasat lihtsalt maha ei jäta. See on väga lihtne: meil on lapsed ja nad on minu prioriteet. Mu mees on hea isa ja võib-olla on minust isekas mõelda, et ta võiks kõigis valdkondades suurepärane olla.