Meie Mehega ei ole monogaamsed. Teadsime seda juba ammuilma ja oleme oma varasemates suhetes, vahel paremini ja vahel kehvemini, püüdnud normide ja eluga kohanduda. Omavahel jutuks tuli meil see meelelaad üsna kooselu alguses ja ausalt öeldes oli mõlemale vabastav kohtuda endasarnasega. “Ma ei saa kahjuks lubada, et ma kunagi kellegi teisega ei maga”, umbes midagi sellist me teineteisele ütlesime. Ühtegi üldiselt mõistetavat põhjust meil “kõrvale vaadata” pole, oleme igati heas paarisuhtes. Ka meie omavaheline seksuaalne energia, ootused ja soovid on peaaegu täiuseni kattuvad. Ainus, mis mõnel hetkel puudu jääb, on teistsugune kogemus, nauding, uus inimene.

Seda, et neid inimesi, kes meid seksuaalselt ligi tõmbavad on elus ainult üks ning see on omaenda mees või naine, on naiivne arvata. Siiski, enamik meist võtab selle tunde lihtsalt teadmiseks. Aga asi läheb käest ära kui see tõmme on nii võimas, et sellega lihtsalt peab kaasa minema või on paarisuhtes endas erinevad ootused või probleemid, mida püütakse lahendada uue seksuaalse kogemusega. Kõrvalsuhteid on avalikult peetud väga taunitavateks, aga ometigi on need olemas paljudes peredes ja kooseludes. Mulle isegi tundub, et me ühiskonnas vaikimisi aksepteerime, et ühel või teisel on väljaspool oma paarisuhet veel armusuhteid. Need, kes on kõrvalsuhetega kokku puutunud, teavad, et sellega kaasneb igasugu jama — süütunne, kartus vahele jääda, paras kombineerimine, ebakindlus jne. Ühesõnaga — hirm, ning see on emotsioon, mis ükskõik millise seksuaalse kogemuse juures on mittevajalik.

Meie Mehega ei taha midagi sellist oma ellu. Meile ei sobi ka klassikaline avatud suhe, kus vastastikkusel kokkuleppel ja teadmisel on mõlemal partneril teisi suhteid veel. Aga andes endale aru, et ka monogaamsus pole meie jaoks, otsustasime, et liigume oma seksuaalsel rännakul paarina koos. See tähendab, et kõik, mida ihkame kogeda, kõik oma fantaasiad ja soovunelmad, viime ka ellu koos. Seetõttu ongi meie voodi suur ja avatud ning seal on lisaks meile kahele vahetevahel mõned kaunid naised või atraktiivne paar.
Nii küüniliselt kui see ka ei kõla — meil on legaalne võimalus seksida kellegi teisega ilma oma partnerit petmata. On vabadus teha neid asju, mida tahame ja koos nende inimestega, kes meile mõlemale meeldivad. Küllap on selline elu üheks põhjuseks, et oleme oma paarisuhet nii palju analüüsinud ning mõtestanud ja meie armastus, pühendumine ning omavaheline side on ajas ainult kasvanud.

Igasuguste seksuaalsete naudingute äärealadel (ja meie elu seda kahtlemata on) liikuda pole nii muretu kui välja paistab. See on pöörane, kirglik ja palju rõõmu pakkuv, aga lihtne — siiski mitte. On mitmeid nüansse, mis paratamatult mõjutavad kõiki osapooli sellistes suhetes ja on rida eeldusi, ilma milleta sellised suhted toimida ei saa.

Mis need põhilised siis on:

Kõikidest kõige olulisem on see, et Sinu lähisuhe peab olema turvaline! Sa pead teadma, et ükskõik mis ka juhtuks, Sina oled alati oma partneri jaoks esimesel kohal, te paarina koos olete kõige tähtsamad. Loota aga, et selviisil saab parandada katkist paarisuhet, ei tasu, pigem lõpeb see suure tüli ja pisaratega. On ju vana tõde, et igas suhtes saab lahendada probleeme selle suhte sees, mitte teiste inimestega.

Peab arvestama, et mõnele inimesele sobivad igasugused seksuaalsed väljakutsed ja mõnele ei sobi need mitte kunagi. Ja pole mingit võimalust, et inimesed, kes on erinevalt häälestatud, saavad siin kuidagi ühele lainele. Lootus, et läbi oma armastuse muudetakse partner endale meelepäraseks ja küll ta kunagi minu soovidele järele annab ning teeb seda, mida mina tahan — seda lihtsalt ei juhtu. Vähemalt mitte õigetel põhjustel. Ja see poleks kokkuvõttes hea kogemus kummagile, keegi saab väga haiget ja laiemas plaanis rikub see partnerluses midagi lõplikult ära. Seetõttu oleks hea kui igasusugused seksuaalsed ootused tuleksid paarisuhtes päevavalgele võimalikult vara, see oleks aus mõlema poole suhtes.

Polügaamsed suhted ei sobi ka väga ebakindlatele ja väga armukadedatele inimestele. Kuna mõõdukas ebakindlus ja armukadedus on meis kõigis vahel olemas, siis seda tuleb siin mõista ning sellega peab vajadusel teadlikult ka tegelema.

Sellised suhted eeldavad inimestelt oma keha armastamist, seksuaalset vabameelsust, parajat riskijulgust, mängulusti, kõrget libiidot. Kellel eelnevalt napib, ilmselt sellele teele nagunii ei lähe ja keeruline oleks seda teha ka.

Väga oluline on, et ollakse paarina valmis täielikuks avameelsuseks, rääkima peab ootustest, aga ka piiridest, millest üle ei astuta. Sinu ning partneri omavahelised reeglid ja kokkulepped igasuguste nüanside osas tulevad samuti kasuks, eriti alguses.

Ja arusaadavalt tuleb aduda, et on palju ka neid inimesi, kes ei suhtu sellisesse elulaadi positiivselt. Sellest ei pea hoolima, aga selle üldlevinud hoiakuga peab paratamatult arvestama.

Ma olen “külalistest” magamistoas päris paljude naiste ja meestega rääkinud ja enamik on tunnistanud, et mõte sellest erutab. Hoolimata soovist olla eelkõige monogaamses suhetes, mängitakse ideeg a, et ühel hetkel võiks oma seksuaalelu selmoel vürtsistada küll. Ja just seetõttu vist ikkagi peaksin kunagi edaspidi pikemalt kirjutama emotsionaalsest (ja mulle on see seda olnud) teekonnast oma avatud paarisuhteni, võib-olla on kellegile seda mõtteaineks vaja?

Allikas: Margit Meikari blogi