"Minu arusaamine kuumast seksist ei ühti paraku mu mehe omaga... "

Tunnistan üles, et olen üks frigiidne susisev kobra, kes hoiab oma meest kasvõi kuude kaupa kuival…Miks küll? Sest ma pole rahul.
Alles pärast 10-aastast kooselu (ja kolme lapse sündi!) olen endale tunnistanud, et mulle ei meeldi, kuidas mu mees voodis käitub. Mina tahan, et mees oleks MEES, kes teab, mida ta teeb. Meie üritus näeb välja nii: mees hakkab vaikselt kabistama, ei mingit kallistamist, suudlusi jne. Lihtsalt käsi püksi. Ja nii jääbki. Ma võin ka talle käe püksi ajada ja nii lõpuni välja.

Aga mina tahan, et voodis oleks kirge, et mees oleks jõulisem , mitte et mina pean iga jumala kord otsustama, et mis nüüd edasi saab. Suured nõudmised? Mu mees ei tea midagi eelmängust. Minu jaoks on seks mehega äärmiselt tüütu tegevus, mille eesmärk on alati üks: rahuldada meest. Enda jaoks on iga selline vahekord tülgastav, selle asemel, et tunda end seitsmendas taevas on tunne, et tahaks peatäie nutta. Teeb sama välja, nagu saaks sünnipäevaks iga kord sama kingi: iga kord loodad avades, et nüüd tuleb midagi muud, kuid alati on sama. Nii võiks sünnipäevi vihkama hakata.

Olen üritanud mehele rääkida, et ta võiks olla veidi aktiivsem: suudelda ja kallistada, mind tõmbab selline asi igal juhul käima. Ei, tema põhimõte on, et võimalikult väikese vaevaga saavutada iseenda rahulolu. Ma ei olegi naine, kes kiirelt saavutaks kõrgpunkti, kuid frigiidsusest olen ikka kaugel. Mina tahaks, et ta rabaks mind, suruks vastu seina, võtaks. Aga selle asemel ootab “käsitöö”, mille ajal ma loodan, et see leiaks võimalikult kiiresti oma lõpu…