Valu pärast seksi ja seksi ajal: mis on normaalne ja millal on põhjust muretsemiseks?

 (6)
Valu pärast seksi ja seksi ajal: mis on normaalne ja millal on põhjust muretsemiseks?
FreeImages.com/Petr Kurecka

Valul suguühte alguses või selle ajal on erinevaid põhjusi ning enamasti on olemas ka tõhus abi. Kui seksides tuntav valu on kestnud juba pikka aega, tekib naisel voodieluga seoses negatiivne ootus: rõõm asendub ärevuse ja hirmuga seksi ees. Mis pärast seksi valu põhjustab ja millal arsti juurde minna tuleks? Otsisime vastuseid Naisteka arhiivist.

Alakõhus tuntavaid valusid võib esile kutsuda sobimatu asend, aga ka mõni günekoloogiline või muu haigus. Põhjuse väljaselgitamine saab alguse naistearsti poole pöördumisest.

Põies või kuseteedes võib samuti esineda seksimist segav valu, kuigi analüüsid kuseteede põletikku ei näita. Valu tekkemehhanismi kohta on mitmeid hüpoteese, põhjust aitavad otsida naistearst ja uroloog. Sümptomiks on vahetult pärast vahekorda tekkivad valud põie ja kusiti piirkonnas. Ka arstlikul läbivaatusel on kusiti piirkond valulik. Põieärritust esineb teinekord ka siis, kui väga tormiliselt ja pikema aja vältel seksuaalelu elada. Selline valulikkus kaob aga iseenesest ööpäeva jooksul.

Tupepõletik või muutused tupekeskkonnas on üks sagedasemaid valuliku suguühte põhjusi. Tupekeskkond võib häiruda ka juhul, kui pärast pikemaaegset pausi seksuaalelus on sellega väga intensiivselt taas alustatud. Sel juhul on tupeärritus peamiselt mehaanilist laadi. Ka siis tuleks pöörduda naistearsti poole, et teised põhjused välistada. Mehaaniline ärritus taandub iseenesest.

Seotud lood:

Sünnitusjärgsed armid võivad seksimise ajal valuga tunda anda, tavaliselt kaob probleem iseenesest, kui sünnitusest on möödunud rohkem aega.

Põletav vulviit on häire, mille tekkemehhanism on veel teadmata, ravivõtted on individuaalsed. Paraku ei pruugi nende tõhusus olla sajaprotsendiline. See valusündroom esineb üldjuhul mittesünnitanud naistel, kes on varem ravinud tupe seenpõletikku. Kas viimane on valusündroomiga seotud, pole teada. Sümptom on välissuguorganite puudutamisel tajutav põletav valu, mis annab tunda tupe sissekäigu ääres kindlates punktides: tavaliselt paarispunktidena, mis asetsevad piltlikult öeldes kella 5 ja 7 piirkonnas. Haiget tegev piirkond punetab, sealt võetud rakuproov näitab põletikureaktsiooni, kuid põletikku tekitavaid mikroobe, seeni või viirusi leida ei õnnestu. Põletava valuaistingu ootuses on vaagnapõhjalihased ülemäära pinges. Ravi üks komponent on tupe- ja vaagnapõhjalihaste lõdvestamine tupevenitusharjutuste, lahklihavõimlemise ja/või massaažiga.

Naishormoonide vähesuse tagajärjel muutuvad tupe limaskest ja välissuguelundite nahk õhukeseks ja väheelastseks. Halveneb verevarustus, koed ei täitu seksuaalse erutuse korral piisavalt verega. Need muutused võivad põhjustada valu seksimisel ning ka naudingut pakkuva tundlikkuse vähenemist. Naissuguhormoonide toime väheneb ajutiselt näiteks vahetult pärast sünnitamist rinnaga toitmise ajal. Menstruatsioonide taastumisel taastub ka tupe limaskest.

Jäävalt tekib selline muutus üleminekueas, mil munasarjad lakkavad töötamast. Noorematel naistel võib enneaegselt munasarjade töö lõpetada mõni ravi või haigus. Viimasel kahel juhul leiab abi hormoonasendusravist — ravimit kas lokaalselt tuppe viies või süsteemselt plaastri või tabletina kasutades. Naissuguhormoonidest sõltub ka naha lõhn, vanemaks saades see muutub — asjaolu, mida on hakatud järjest enam teadvustama. Lõhnatajul kui ürgsel aistingul on seksuaalse naudingu juures suur roll.

Anatoomilistest iseärasustest põhjustatud valulikkust või suguühtevõimetust tuleb ette harva. Sagedamini esineb vaginismi, mis seisneb tahtmatus tupe ja reielihaste pingutamises enne soovitud penetratsiooni. Vaginismi korral on probleem eelkõige psühholoogiline, otsene valuallikas puudub ning ka anatoomiliselt on kõik korras. Selle põhjuseks on alateadlik hirm võimaliku valu ees. Neid kaht probleemi eristada ja ravida aitab naistearst.