Kui Olivia abiellus Adam Nicholsoniga, olid nad vastavalt 22 ja 24 aastat vanad ning parasjagu mässumeelsed, samuti tundus traditsioonilise abielu mõte neile igavana ning nad otsustasid Adami vanemate eeskujul asja natuke lõdvemalt võtta. Paar koostas lepingu, millesse kirjutati sisse järgmised reeglid:

* Adamile oli lubatud üks abieluväline suhe aastas, eeldusel, et see ei kesta kauem kui nädal ning pidi kindlasti aset leidma välismaal. Samuti pidi mees abikaasalt enne luba küsima.

* Olivia võis endale lubada kümme suudlust aastas ning ühe kahenädalase afääri üle aasta tingimusel, et see leiab aset paigas nimega Stoke Newington — kõige ebaromantilisem paik, mida Adam ja Olivia endale ette kujutada suutsid.

Naine tunnistab, et ta ei saanudki kunagi teada, kus see koht asub, kuid nautis väga endale lubatud suudlusi — flirt ja liblikad kõhus enne esimest suudlust on tema meelest erutavamad ja ägedamad kui seks.

Olivia sõnul oli ta oma abielus kindel ega põdenud ei enda ega mehe kõrvalehüpete pärast. Kuid ühel päeval teatas Adam, et ta kohtus Londonis ühe toreda tüdrukuga, küsis Olivialt luba temaga magamiseks, naine oli nõus ning sellest hetkest peale läks kõik allamäge. Adam oli armunud ja abielu läbi.

Loo moraal on Olivia sõnul see, et kuigi sa ei saa kedagi enda kõrval vägisi kinni hoida, ei ole mingil juhul mõistlik kaasale ka täielikku tegutsemisvabadust anda. Ahvatluste välistamine tuleb abielule kasuks, mitte kahjuks, sest ainult truud abikaasad suudavad teineteise hinge pugeda nii, et sellest sünnib püsiv ja tõeline suhe.