Eesti mees tunnistab: vaatan hommikuti lihtsalt oma naist magamas ja mõtlen, et mul on ikka nii vedanud!

Ei juhtu just väga sageli, kui üks meesterahvas julgeb ausalt ja otsekoheselt välja öelda, kui väga tal on oma naisega vedanud ja seda veel peale 21 aastat kestnud suhet. Aga just nii üks Eesti mees hiljuti avaldatud loo all kirjutab.

“Kui ma oma naisega esimest korda kohtusin, oli ta n-ö vaevu märgatav. Me mõlemad olime alles 20ndate alguses: mina selline liider, grupi juht, alfa, esineja, pidutseja ja tema raamatukoguhoidja tüüpi, pikade sirgete juustega, suured ümmargused prillid, villane kampsun, maani seelik.

Kohtusime suurel erapeol, mina vindine, temale külge löömas. Sealt edasine läks juba nagu filmis. Esmalt saime sõpradena läbi umbes aastakese, kuigi oli aru saada, et pinna all midagi podises.

Nii tegingi talle ettepaneku, et kas ta tahaks proovida pisut oma välimusega katsetada? Tahtis ja see tulemus oli jahmatav. Ma olin niikuinii juba temasse armunud — tema tarkus, tema silmaring ja nüüd veel selline ilu, mis sellest kampsunist vabanes!

See oli 21 aastat tagasi, kui tänu temale muutusin ma rahulikuks pereinimeseks. Ja veel tänagi vaatan ikka ja jälle hommikuti lihtsalt oma naist, kui ta magab ja mõtlen, et oi, kuidas mul on ikka vedanud!”

Lugeja, kirjuta ka sina siin artikli all oma kaasale midagi ilusat — lihtsalt selleks, et oleks kord välja kirjutatud!