Kas kompromiss on alati parim lahendus?

KODUTOHTER: Elu koosneb suuresti erinevatest kokkulepetest ja kompromissidest. Kompromiss ei pruugi alati olla parim valik, aga vahel on see ainuke võimalus, et koostööd jätkata või suhet säilitada. Kui palju ja kuidas teha kompromisse nii, et keegi sealjuures liiga palju ei kannataks, sellest räägib psühholoogiline nõustaja Rita Rätsepp.

Mingil määral teeme väiksemaid või suuremaid kompromisse pidevalt. Kodus peab selgeks tegema, kes peseb nõud; töö juures tuleb kokku leppida, kus toimuvad firma suvepäevad; iseenda sees peab otsustama, kas minna trenni või lösutada diivanil.

“Ma usun, et me teeme iga päev suuremaid või väiksemaid mööndusi või kompromisse. Mõne asja kohta, mis annab meile hea tunde ning tuleb kergelt ja loomulikult, ei saagi otseselt öelda, et see on kompromiss. Häirivad ilmselgelt need olukorrad, milles peame kuskilt poolt tagasi astuma ja siis tunneme, et nüüd tegime kompromissi,” arvab Rita Rätsepp. “Kõik asjad on valikud — kas ma teen kompromissi või ei tee, ka see on valik. Niimoodi toimetame päevast päeva: mõnikord analüüsime oma käitumist rohkem, mõnikord teeme asjad lihtsalt ära ja mõnikord läheme väga kõvasti nugade peale.”

Kodutohtri juulikuu teemad:

* Merehaiguse meelevallas

* Lapse suvetervise ABC

* Ettevaatust – plii!

* Esmaabistajaid apteegist

* Kompromisside kunst

* Mis on reumatoidartriit

* Verevalumite foorituled

* Ilus dekoltee nõuab selgroogu

* 7 toiduainet kauni keha heaks

* Marjad põske ja hoiule

* Kui palju määrab vähi teket pärilikkus?

* Abi liighigistamise vastu

* Seks – pigem vähem, aga parem

Vastuolu iseendaga on häiriv

Mõnele inimesele tundub, et lihtsam on alati kompromissile minna ja pigem teiste meele järele olla. Kui aga igas asjas pidevalt mööndusi teha, võib juhtuda, et pinged hakkavad kuhjuma ja muutume rahulolematuks.

Nõustaja sõnul tasuks meeles pidada, et see on meie endi valik, kui alatasa teistele vastu tuleme. Kui pidevalt oma soove maha suruda, läheme iseendaga vastuollu, ja see hakkab varem või hiljem häirima. Kuskile tuleb tõmmata piir, sest muidu võib üles öelda tervis ja närvisüsteem, tekib tõrges ja trotslik käitumine ning inimene muutub kogu maailma vastu pahuraks, tundes, et tema üksi peab kõike tegema.

“Kui meil on näiteks partner, kellele teeme pidevaid järeleandmisi, siis mõnda aega on väga tore ja annab ka hea tunde, kuid ühel hetkel hakkame tundma — aga kus mina olen? Samas on teine pool juba sellega harjunud, sest me ise oleme ta selliseks kasvatanud. Lõpuks tunneme ennast kahjustatuna,” nendib Rita Rätsepp.

Õpi ennast kuulama

Alati ei ole võimalik oma tahtmist saavutada. Vahel tuleb minna ämma sünnipäevale, kuigi tahaksid kodus raamatut lugeda; või vestelda ebameeldiva naabriga, selle asemel, et temast märkamatult mööduda. Mõtlema tasub hakata siis, kui taipad, et teed pidevalt endale kahjulikke kompromisse ja lähed tihti iseendaga vastuollu. Meil on komme hakata seepeale kohe teisi süüdistama, aga esmalt peaks tähelepanu pöörama hoopis sellele, mida mina ise valesti teen.

“Võib-olla pean õppima ennast kehtestama või õppima iseenda sisehäält kuulama. Äkki elan automaatpiloodi peal või tahan kõigile meeldida ja sellepärast teen kompromisse, mis on mulle kahjulikud,” mõtiskleb nõustaja. “Kes on sundinud mind kompromisse tegema? Ma ise olen ju neid teinud. Kui pidev kompromissile minek hakkab ennast häirima, siis tasub küll mõelda, et mis on minu õppetund — kas pean õppima ennast kehtestama või rohkem kuulama?”

Miks osad inimesed ei suuda kompromisse teha ja kuidas selliste inimestega hakkama saada ning millised on vajalikud ja millised sind kahjustavad kompromissid, loe edasi Kodutohtri juulikuu numbrist.