Sügisel kiskus suhe kiiva

"Peter ei pidanud sellele elule maal vastu. Arvasin ette, et ta ei saa siin hakkama," ohkab Kati. "On kaks varianti - sa kas elad üksi või peremehega. Seda varianti, et peremeest talus pole, ei eksisteeri."

Kati ütleb, et kui nad 13. augustil abiellusid, oli kõik ideaalne. "Siis oli suvi ja Peter ei teadnud talutöödest midagi. Kui kaamos algas, tulid ka probleemid. Suhe lagunes, kui lund hakkas sadama."

"Eks mul ole sulast vaja," mõtiskleb Kati. Küsimuse peale, kas ta ei soovi Peteriga uuesti proovida, kostab Kati: "Pole midagi proovida. Peter oli õnnetu, kuna ma kolisin ühest talust teise. Aga see on minu elu."

13 ja reede ei toonud õnne

"Sellega on nüüd kõik," võtab Kati oma abielu kokku. Küsimuse peale, millal lahutust oodata on, lausub Kati, et tal on täiesti ükskõik: "Eks see tuleb millalgi."

Muidu alati rõõmsameelse Kati hääl on kogu vestluse jooksul tuhm. "Ei, ma ei olegi veel nutnud. See on veel tegemata."

Kati lisab, et argised tegemised ei lase tal nutta. "Mul on vaja siin elektrisüsteem ümber teha ja hobustega tegeleda."

Võibolla tuleb Peter siiski veel tagasi? "Kahtlen selles. Ta lasi põhjalikult jalga. Aga ma saan hakkama. Ma saan alati hakkama. Peter tuli minu ellu parimate kavatsustega ja ma mõtlen temast vaid head."