Kehasse vangistatud energia

 (52)
joonistus

Vahel tekib tunne helistada tuttavale. Aga siis matame selle tunde erinevate mõtetega: edaspidi helistan, äkki ta mõtleb halvasti, ma ei näe piisavalt hea välja, kui ta külla kutsub jms. Tunne ja mõte võitlevad omavahel. Läheme hoopis telekat vaatama. Impulss helistada sai tagasi hoitud. Me ei lasknud oma vajadusel (kogeda erutavat kontakti tuttavaga) täie jõuga teadvusse kerkida, vaid surusime selle alla.

Samamoodi hoiame ennast tagasi häält tõstmast, kaaslast kallistamast, tobedalt loengult välja kõndimast.

Mis on retroflektsioon

Gestaltteraapias nimetatakse retroflektsiooniks niisugust kaitsemehhanismi, kus impulss midagi teha surutakse alla ja pööratakse enda sisse tagasi. Tehakse endale seda, mida algselt taheti teha teisele. Näiteks muditakse käsi, selle asemel et ebamugavust väljendada või toksitakse jalaga, selle asemel et viha väljendada või mängitakse juustega selle asemel, et väljendada lähedusevajadust. Seda tüüpi on “kena inimene”, kes ei ütle ega tee halvasti teisele, kuigi ise kannatab.

Retroflektsioon on ka see, kui teed teisele seda, mida algselt tahtsid, et teised teeksid sulle. Näiteks pakud massaaži teisele, kui seda ise vajad. Abistava elukutse esindajad (päästetöötajad, psühholoogid) kipuvad olema retroflekteerijad — aitavad teisi ja on ebateadlikud oma kehast, tunnetest ja abisaamise vajadusest. Õnneks näitavad meie kehasümptomid meie impulsse ja vajadusi, kui mõistuse tasandil oleme segaduses. Keha sisse jääv energia muutub pingeks. Peame pingutama oma lihaseid, et hoida tagasi liigutusi ja sõnu. Pidev pingutamine muutub krooniliseks pingeks ja võib lõppeda haigusega. Energia jääb kehasse seisma ja “läheb hapuks” voolamise asemel.

Energia liigub vajaduse rahuldamise suunas

Et olla terviklik, peaksid taju, mõte ja keha tegutsema koos, energia peaks liikuma nii: vajaduse tajumine -> teadvustamine -> kontakt soovituga ->rahuldumine -> tagasi tõmbumine. Näiteks inimene tajub raamatut lugedes suu kuivust, saab aru, et tahab juua, tõuseb, võtab vett, joob ja läheb tagasi lugema. Endal juua ei takista me keegi, küll aga võime takistada endal näiteks saada lähedust. Energia võib blokeeruda mitmel vajaduse rahuldamise etapil.

1) Võime mitte tajudagi, et vajame lähedust.
2) Võime mitte tunda jõudu ja julgust seda otsida.
3) Võime karta ja eemalduda meeldiva inimesega kontakti luues.
4) Võime mitte osata eemale tõmbuda, kui lähedusest on “isu täis”.

Tunnete allasurumine algab vara

Tihti hakatakse tundeid alla suruma juba nii vara lapsepõlves, et meil pole sellest mälestust. Keelatakse liikuda, olla ja väljenduda spontaanselt, kuna see tekitab vanemas ebamugavust, pinget või võtab aega, ajab segamini või määrib ära. Tunnete haldamist nõutakse juba lapselt. Me ei räägi ohtlike asjade keelamisest. Tajude ja tunnete allasurumist soodustab ka keskkond, kus pole võimalik vabalt liikuda, katsuda materjale ja ennast väljendada.

Tegeleme põhiliselt intellekti arendamisega. Keha küll treenime, aga pigem tuimestamise, mitte tundlikkuse suunas. Tunnetega ei tegele me süstemaatiliselt. Enda tunnete ja impulsside tajumine ei tähenda nende järgi automaatset käitumist. Mitte nii, et tunneme viha ja kohe virutame vastu nägemist. Teadvustamine teeb meid inimeseks, jätab meie otsustada, kuidas, kellega, kus ja kui palju tahame ennast väljendada.

Need, kes soovivad oma allasurutud tunnete ja energiatega tegeleda, võiks teada järgmist:

  • Leia meetod (gestaltteraapia, jooga, bioenergeetika, vabastav hingamine), mille abil saad arendada oma keha tundlikkust.
  • Kui tunnetad valupunkte või pingekohti, siis teadvusta, millega oled endale liiga teinud.
  • Teadvusta, mida ja millal hoiad ennast tagasi tegemast. Milliste mõtetega? Kas need on enda mõtted või kellegi teise poolt sisse süstitud? Kas enda tagasi hoidmine on vajalik nüüd ja praegu või teed seda automaatselt vanast harjumusest?
  • Kui tunned pingeid turjas, siis pane tähele, kas oled sulle mittevajalikke kohustusi võtnud, “kannad kedagi kukil”.
  • Kui tunned valu kurgus, siis pane tähele, kas oled midagi ütlemata või väljendamata jätnud, “kägistad ennast”.
  • Pinged ja valupunktid võivad nendega tegeledes esialgu tundlikumaks muutuda ja rohkem valu teha.
  • Keha, tunded ja mõistus hakkavad muutuma tervikuks (üks soov või mõte ei käi teisele vastu) pikkamööda.

    Kehajoonistus kui kaart

    Loe veel

    Kas olete kunagi joonistanud oma keha elusuuruses ja täitnud selle vasaku käega loovalt ja spontaanselt värvide ja vormidega?

    Mida jutustab see kehajoonistus? See on nagu põnev kaart. On näha pinged, valupunktid, allasurutud tunded — kohad, kus energia on seiskunud. Seal siis seisab energia, mida meil nii oleks vaja oma unistusväärse elu elamiseks.

    Gestaltmeetodi isiksuse arengu koolitustel saab analüüsida enda joonistust oma kehast ja läbi arutada, kuidas me ennast tagasi hoiame. Piltidel võib näha tihti, et pead kujutatakse kehast eraldatuna, mõistus vastandub tunnetele ja kehale. Mõistus käsib, keelab, hirmutab, muretseb, aheldab keha. Selle asemel, et koostööd teha ja abiks olla.

    Ühe naise pildil näiteks torkavad silma justkui “pulki täis” pea, kollased helded labakäed ja suured sinised justkui merevees kahlavad labajalad. Kui jalgadele sõnad anname, siis nad tahaksid minna paljudesse kohtadesse — kallimat otsima, suhtlema, reisima, tantsima, aga pea hoiab neid tagasi.

    Kui anname kätele sõnad, siis käed tahaksid head teha, haarata, emmata, silitada, aga pea annab käsivartele korralduse käsi paigal hoida, et nad haiget ei saaks. Kui palju vangis energiat ja täitumata unistusi?

    Põhjalikumalt ja professionaalide juhendamise all saab keha tunnetamise ja energiatega tegeleda isiksuse arengu kursustel.