Kiri: Miks keskealised mehed tõmblevad
Noored ja värsked neiud on tema jaoks ainuõige valik, saaks korrata noorusaegu ja teha restart. Mõeldud-tehtud, alustataksegi suure hurraaga uut elu, kannatab ekskaasa, kannatavad lapsed, kannatavad ühised sõbrad ja tuttavad. Algus on tavaliselt ilus, vähemalt püütakse sedasi asja esitada. Mida aeg edasi, seda sagedamini aga hakkab mees t8undma midagi pettumusesarnast. Põhjuseks kas uue kaasa armukadedus, laiskus, lapsesoov, lõputu pidutsemine või mida iganes.
Tuttav tunne igapäevasest elust, soovime midagi kirglikult, lõpuks selle kätte saades aga avastame, et kõik polegi nii nagu ette kujutasime ja igal heal asjal on oma varjupooled. Kindel tundemärk ebakõladest on see, kui hakatakse avalikult suurte sõnadega teada andma, kui tore on ikka elu uue naisega, kahjuks kõlab see sagedasti lihtsalt haleda eneseõigustusena ja elu näitab, et need kiitlejad lõpetavad varem või hiljem tõdemusega, et tegelikult polegi nii hea kui ette sai kujutatud. Varsti otsitakse avalikkusele viisakaid põhjendusi, miks kooselu on lõppenud.
Üle 45-ne mees ei unista kohe kindlasti näiteks titelappide vahetamisest ja öisest lapsekisast, tema sooviks mõnusat kodust rahu ja kindlust, valides omale aga partneriks lastetu noore naise, tuleb arvestada mingi aja pärast koduse vaikuse ja rahu lõppemisega. Millegipärast selle peale aga kohe paljud teise ringi mehed ei mõtle.Teise ringi mehed võtavad ise endalt võimaluse mõnusalt vananeda ja nautida aega, mis jääb keskea ja raugastumise vahele. Tegelikult nad tõmblevad ja tõestavad end meil siin Eestis kuni surmani, sest meeste keskmine eluiga on ju nii lühike, seega teist pesakonda tavaliselt üles kasvatada ei jõutagi.
Eesti mehed tõmblevad ja tormlevad, vahetavad naisi nooremate vastu, aga mille nimel? Kas nad seda siis tõesti pärast ka naudivad või ohkavad ikkagi lõpuks: „Ah, selliseid ei tahtnud ma..."
