Kolmekümnesed mehed otsivad paaniliselt naisi — aeg tiksub halastamatult!

 (113)
Kolmekümnesed mehed otsivad paaniliselt naisi — aeg tiksub halastamatult!
Scanpix

Jah, täpselt nii! Kõlab ootamatult? Muidu ju räägitakse ikka naistest, kes kardavad vanatüdrukuks jääda ning paaniliselt endale ööklubidest meest otsivad. Aga tuleb välja, et samasugune hirm üksijäämise ja “õige aja” mahamagamise ees on ka meestel.

Minu mehe käest on sõbrad ikka küsinud, et kust leida sellist naist nagu on temal. Ilmselt igale naisele meeldiks kuulda sellist komplimenti, eksole? Ma usun, et ka mu mees tunneb natuke uhkust, kui sõbrad nii küsivad. Aga ühel hetkel avastasin, et seda öeldakse mu mehele üsna tihti, kurdetakse ja muretsetakse. Ja siis ei olnud see enam minu jaoks nina püsti ajamise koht, vaid taipasin — appi! need noored mehed otsivad paaniliselt omale naist.

Mulle on alati tundunud, et naised vajavad enda kõrvale kindlat partnerit tunduvalt varem kui mehed. Et just “õrnema soo esindajad” soovivad enda kõrvale suhet ja kaaslast, kellega tulevikus ühine elu ja perekond rajada. Ja et mehed vastupidiselt tahaksid nautida võimalikult kaua vabadust ja sõltumatust ega muretseda õige aja saabumise või möödalaskmise pärast. Arvasin, et mehed on pigem suhtumisega — iga asi omal ajal.

Meeste mure — vanus pressib peale

Siiski päris nii see ei ole. Neil on tõsine mure selle pärast, et vanus hakkab lähenema kolmekümnele ja endiselt pole leidnud enda kõrvale toredat kaaslast. Ja juttu vabadusest ja sõltumatusest võin ma rääkida oma sõbrantsidele, sest nood vallalised meesterahvad teatasid mulle, et nemad just igatsevad olla kellestki sõltuv ja et keegi seaks piire. Ma olin sõnatu! Ja meeldivalt üllatunud — suure südamega noored mehed!

Seotud lood:

Minu aegumatu lause meeste jutu peale, et varsti kukub kolmkümmend ja endiselt ollakse üksik, on olnud (nagu üritades lohutada): pole põhjust muretseda, küll see õige tuleb. Et ta tuleb just siis, kui teda kõige vähem oodatakse ja otsitakse ja oma vanuse peale ärgu mehed üldse mõelgu. Enam ma seda ei ütle ja ei püüagi lohutada, sest mu mehe sõbrad tegid mulle üsna konkreetselt selgeks, et pole siin midagi aega oodata, sest nemad tahavad luua pere noorelt, saada lapsi — olla noored isad! Naised, oleksite selle peale tulnud?

Naisterahvana oli seda väga meeldiv kuulda, kuivõrd noored mehed unistavad pere loomisest ja laste saamisest, kuidas nad räägivad perele pühendumise soovist. Ja ma ei räägi ainult ühest vallaliste meeste seltskonnast. Mis tähendab, et peret luua soovivaid mehi veel ikkagi jätkub …

Kus on need naised, keda mehed ihaldavad?

Aga miks ei leia need suure südame ja perele pühenduda soovivad noored mehed omale kaaslast? Kõlab just nagu iga naise unistus ja võiks eeldada, et järjekord on ukse taga pikk. Nii see siiski ei ole, sest naised otsivad “seda õiget” tihtipeale endast vanemate seast — ehk võrdub elukogemus naiste jaoks suurema turva- ja kindlustundega?

Peamine põhjus aga ongi see, et noored naised võtavad pigem iseenesest mõistetavana, et tuleb leida omale vanem mees — tema on näinud, tema teab, kuidas elada. Aga noored teavad ka! Ja noorte üheealiste puhul lisandub kooskasvamise ime — koos arenemine, koos avastamine, koos läbielamine — see on see, mis kasvatab inimesed ühte. Andke selleks ainult võimalus. Ja seda julgen ma reklaamida oma kogemusest!

Ma ei püüa enam kedagi lohutada, öeldes, et õige inimene tuleb ellu täpselt siis, kui on õige aeg. Aga ma ütlen seda inimestele siis, kui nad on õnnelikult üksteist leidnud — „Ma olen kogu aeg teadnud, et teie jaoks on oma õige aeg — see tuleb alati siis, kui kõige vähem oskad oodata ja loota”. Ja see lihtsalt on nii.