"Kui mehel tekib kõrvalsuhe, on see pigem vaheldus, aga naine on valmis armukese pärast pere maha jätma!"
Miks tekivad kiusatused? Mida tunneb petetu? Mida mõtleb petja? Millised ohud varitsevad, kui ennast mõne afääriga seod? Kas peale petmist saab head suhet taastada? Kas truudus on võimalik? Nendele küsimustele otsitakse vastuseid läbi Eesti inimeste lugude 17. detsembril ilmuvas raamatus “Petlik õnn”. Nii mehed kui naised räägivad avameelselt sellest, kuidas salasuhted nende elu, emotsioone ja tõekspidamisi on mõjutanud. Sõna saavad nii armukesed, petetud kui truud inimesed. Oma kommentaarid lisab psühholoogiline nõustaja Anneli Salk.
Mees otse keset esilehte!
Tiia on 45aastane ja oma elukaaslasega koos olnud ligikaudu viis aastat. Mees on talle korduvalt vahele jäänud — küll kontoga tutvumisportaalides, küll saates e-kirja valele aadressile või lihtsalt vassides:
“Mu sõbranna otsis tutvusportaalidest endale kaaslast ja kutsus ükskord mind, et tule vaata, siin on mingid uued mehed. Vaatasin ja mis ma nägin — minu mees otse keset esilehte, pilt suurelt väljas. Esines oma nimega ja kirjas oli, et üksik, kõik head omadused olid esile toodud ja pildid mitmes poosis. Mul ei löönud lained kohe üle pea — vanus on selline, et võtan seda asja mõistusega. Helistasin talle, et mis see siis nüüd on? Tookord võttis ta kähku kuulutuse maha, öeldes mulle, et ta on seal kogu aeg olnud ja kuulutus oli üles jäänud vanast ajast.
Ta on selline mees, kes ei jäta kunagi meelde paroole, vaid salvestab need arvutisse. See on täiesti elementaarne, et kui võtan kodus oma arvuti lahti, siis tuleb põmm! tema meilboks ja olengi seal sees. Ühel korral ma saingi niimoodi teada. Selleks, et tutvumisportaali kasutajakontot luua, teeb ta alati endale uue meiliaadressi. Tegin ennast ka ühes vene portaalis kasutajaks ja kirjutasin talle sealt vene keeles. Tal oli sel ajal üürikorter ja ta kutsus mind sinna endale n-ö külla. Pidin talle eelmisel õhtul helistama, et kindlalt kokku leppida. Sain töökaaslasega kaubale, et ta helistaks õhtul minu eest mu mehele. Töökaaslane helistas õhtul pool kaksteist, mina veel viisin mehele telefoni. Märkasin, et ta vajutas selle kinni, nagu kõne oleks ära katkenud. Ma mõttes palusin: “Helista uuesti!” Sõbranna on muidugi tark naine ja helistas. Siis ma nägin, et mees pani telefoni uuesti kinni ja hakkas mööda koridori käima: “Jah. Ei. No ma homme tulen võib-olla.”
Ma siis küsisin: “Kes sulle niimoodi öösel helistab?”
“Õde helistas. Küsis, kas ma homme tulen Rakverre.”
“Anna oma telefon, ma ei usu, et õde sulle nii hilja helistab.”
Andiski telefoni minu kätte, aga hakkas ise juba riidesse panema. Kui asi kisub halvaks, siis ta lihtsalt läheb ära. Ja läkski. Ta ei tunnistanud midagi üles. Unustasime selle asja ära ja olime koos edasi.
Üks suhe oli tal küll selline, mis mulle haiget tegi, ja pärast seda me pool aastat üldse ei suhelnud. See tuli välja niimoodi, et ta hakkas Rakverest leitud pruudile meili saatma ja spontaanselt saatis selle minu aadressile. Seega ühel hommiku oli mu postkastis selline kiri: “Tere kallis! Mulle meeldis eile sinuga väga…” See oli pisut vastik kiri minu jaoks, helistasin mehele ja ütlesin: “Nägemist!” See oli temale väike ehmatus. Ta püüdis minuga korduvalt ühendust saada, helistas ja kirjutas. Mõned ta asjad olid minu juures, pakkisin need kokku ja ta käis neil järel. Jättis siis mulle suure roosibuketi ja kirja — see oli nii ebatemalik. Lihtne on aru saada, mida ta mõtleb tõsiselt ja mida teeb enda päästmiseks. See kiri oli üsna siiralt kirjutatud. Ta oli tegelikult kogu selle aja ikka päris hädas. Mina kustutasin ära kõik ta telefoninumbrid ja meilid ning siis ta saatis oma tütre uurima, mis värk on. Lõpuks katkestas ta selle Rakvere naisega suhte ja tuli mu juurde tagasi. Netitutvused olid minu jaoks pigem naljakad, aga see teise naise stoori loksutas mind ikka tõsiselt.
Elukaaslane on mulle igasuguseid huvitavaid asju rääkinud, mis on tema meelest meeste puhul täiesti normaalne. Tal on kogu elu kõrvalsuhteid olnud. Sellist asja pole elus olnud, et oleks üks naine korraga — see on igav. Olen küsinud ta käest, et mis su eksabikaasa sinu kõrvalsuhetest arvas? Tema usub, et naine ei teadnud. Kuid nad elasid väikses kohas ja pole võimalik, et naine polnud asjaga kursis. Mina süüdistan ka tema eksi, kes lasi tal kogu elu sedasi teha, siis see tundubki normaalne. Ta ise ütleb, et 95% meestest elab nii. Ma ei saa vastu vaielda, sest ma ei tea. Aga kui pole sellega varem kokku puutunud, siis mõtled, et pole võimalik, et keegi sulle niimoodi käkki keerab. Umbes paari aasta jooksul ei võinud ma kunagi kindel olla, mis ta teeb või kus käib. Nüüd ta on vanemaks jäänud ja enam vist ei viitsi.
Üldiselt olen vaadanud, et kui mehed kõrvalsuhte loovad, siis on see pigem vaheldus, sest nad ei mõtle, et jätaks oma pere maha. Aga naistel on ikka nii, et kui mingi suhe tekib, siis on pöördepunkt käes. Nemad on valmis oma pere maha jätma.”
