Andri arvamus (Naisteka toimetuse poolt toimetatud):
Mees petab, mees on mölakas, naine pole milleski süüdi. Kuulen seda juttu nii tihti. Ikka ketrab sama lugu. Mul endal on naissoost ülemus, 40ndates naine, tema abielu purunes hiljuti, kuna abikaasa leidis uue silmarõõmu. Sellise tibiliku, pikkade blondide juustega, seksika säärejooksuga. Muidugi ka senisest naisest üle 10 aasta noorem. Oi, ülemus oli püha viha täis ja üle töökoha pidevalt rääkis, kuidas kogu meessugu on saatanast ja l...tsid
Meediaski võib pidevalt lugeda naiste pihtimusi sellest, kuidas kallis mees on ühtäkki osutunud silmakirjalikuks mölakaks. On ka teisi näiteid, kus rollid on teised. Ma olin ise aastaid abielus, naisega on kaks teismeeas last. Kolm kuud tagasi teatas naine äkki, et meil oleks vaja rääkida. Ma ei osanud oodata seda, mis ta ütleb. Arvasin, et ju vaja raha mõne suurema ostu jaoks või midagi sellist. Või äkki tahab soojale maale puhkama minna.
Tema teatas, et me pole ammu enam õnnelikud, ta on leidnud kellegi teise ja soovib lahutust. Misasja, mis keskeakriis see on. Ma üritasin temaga asjalikult arutada, aga tema oli veendunud, et meiega on kõik. Jah, ma olin viimastel aastatel tööga seoses tihti kodust ära, ka nädalaid. Aga ma olen teda hoidnud, mina olengi pere rahakott. Ta on saanud kõik, mis soovib, ka lapsed. Ma pole vägivaldne. Selle rumala jutu peale ma tegin kõvemat häält, aga ei tõstnud tema vastu kätt. Ma ikka vahel sõpradega joon õlut, aga alkoholiga mul probleeme pole. Ehk, milles on asi? Mis üksindus? Probleeme saaks lahendada.
Nüüd kolm kuud hiljem võin öelda, et ei lahenenud midagi. Naine elab lastega seal korteris (oli enne naise ema oma, kes mõned aastad tagas suri, kuulub talle). Mina elan räpases odavas korteris - pm ühikatuba. Kas uus mees on parem? Mõned aastad noorem, väiksema palga peal, tundub, et elab üldse naise kulul. Töötab tööõpetuse õpetajana, ega ses ametis eriti ei teeni.
Mis naine ei mõtle, et minu jaoks on kogu see olukord nii alandav ja piinlik. Mina teda ei petnud, aga tema rikkus usaldust, mis meie vahel oli. Kindlasti tema sõbannad vaid targutavad, et mees oli ise süüdi, kuna oli vähe kodus ega hoolinud. Alati on mees süüdi! Nõme arvamus, nii pole.
Lugeja, mis sellest kogemusest arvate? Kas tal on õigus, et just tema on selles suhtes ohver?