Miks mu mees vaikib?
Kõigist naiste- ja meestevahelistest erinevustest teeb tõsiselt meelehärmi meeste kalduvus aeg-ajalt emotsionaalselt “jäätuda”. Ükski neist sulatusvahenditest, mida me instinktiivselt rakendame, ei paista karvavõrdki aitavat. Otse vastupidi — jääaeg võib veelgi külmemaks minna. “Alguses ei osanud aimatagi, et Marko võib niiviisi maailmast välja lülituda,” räägib 27aastane Julia oma poisist. “Lihtsalt tusatuju muudkui kasvab ja muutub endasse tõmbunud vaikuseks. Ja mida enam ma proovin teda avada, seda enam ta endasse sulgub nagu mingi konserv.”
Nagu naised sageli, nii hakkas ka Julia pelgama, et ta on kuidagi selle olukorra põhjustaja. “Arvasin isegi, et ilmselt ta ei armasta mind enam. Meeleheide tuli peale — issake, selle mehega tahtsin ju abielluda!”
Ja nagu naised sellistel puhkudel ikka, uskus ka Julia, et jääd saab sulatada rääkides. Et tuleb ainult maha istuda, mehe keelepaelad valla saada ja siis tuleb välja see saladuslik miski, mis meest häirib, koos leitakse lahendus ning kõik on jälle hästi. Kuid tasapisi sai Julia aru, et hinge pealt ärarääkimine võib anda häid tulemusi sõbrannade seltsis, kuid mehe peal on see võte kasutu.
Kust Jäämees pärit on?
Menukas kõnekujund väidab, et oleme pärit eri planeetidelt — mehed Marsilt ja naised Veenuselt. Isegi samasuguse pealkirjaga raamatuid on kirjutatud. Pingetele ja suhteprobleemidele reageerimises ilmneb väidetavalt üks suurimaid lahknevusi naiste ja meeste käitumises. Mees tõmbub endasse, naine püüab kõike välja ja selgeks rääkida. Mees tunneb end kindlalt, kui saab probleeme lahendada, naine on sõiduvees, kui võib oma probleemidest rääkida. Nende erinevuste mittemõistmine ja eiramine tekitab asjatuid vastuolusid ja hõõrumist.
Tunnustatud suhteterapeut John Gray, kelle raamatuid Marsilt pärit meestest ja Veenuse-naistest on ka eesti keeles ilmunud päris mitu, selgitab, et rööpast välja viidud mees muutub vaikseks ning tõmbub n-ö oma emotsionaalse mulli sisse järele mõtlema, olukorda seedima ja lahendust otsima. Selle leidnud, väljub mees “mullist” hea enesetundega.
Kui lahendus jääb leidmata, võtab mees ette midagi, mis aitaks tal probleemi üldse unustada. Ta loeb lehte, vaatab telekat või mängib arvutimängu. Paraku just need rahumeelsed tegevused mõjuvad närvis, segaduses ja tujust ära naisele kui punane rätik. Selline oma maailma põgenemine ajab naist veel enam marru, mis omakorda sunnib meest veelgi rohkem endasse tõmbuma. Meestele on ärritunud etteheited väga vastukarva ja nad teevad kõik, et järgmisse pelgupaika pugeda, olgu siis pubisse, golfi mängima või kalale.
Oluline on teha vahet näägutamise ja kriitika vahel. Kriitika sisaldab viidet teostatavale lahendusele ning on edasiviiv. Näägutamine on jäärapäine rünnak teise inimese nende omaduste vastu, mida ta muuta ei saa.
Meeste endassetõmbumisel on nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised põhjused. Teadlased on kindlaks teinud, et konfliktolukordades erutuvad mehed naistest rohkem. Konflikti lõppedes taanduvad mehed oma “mulli” sisse, et ebameeldivast erutusest rahuneda ja vabaneda.
Endassetõmbumine võib olla ka füsioloogiline ensekaitseventiil, mis aitab sagenenud pulsil ja tõusnud vererõhul normaliseeruda. Kui mees on jõudnud piirini, kus kohe-kohe hakkavad asjad lendama ja uksed paukuma, siis tuleks ta rahule jätta ja lasta tal maha jahtuda — muidu ei pruugi pidurdusmehhanismid enam toimida. Halvim lahendus on vaidluse jätkamine või igasuguste nõudmiste ja palvete esitamine. Head nahka see igatahes kaasa ei too ja mees võib “jäätuda” veelgi pikemaks ajaks.
Muidugi mõista ei kehti see ainult meeste kohta. Endassetõmbumine ja ümbritseva ignoreerimine on sisse kirjutatud meie kõigi võitle-või-põgene ellujäämisinstinktidesse. Nii mõnedki naised püüavad pigem oma “mulli” sisse peituda kui konfliktolukorda nn võiduka lõpuni jätkata. Mõned suhtespetsialistid ütlevad, et selline reaktsioon on omane inimestele, kes kasvatusest või pärilikest eeldustest lähtuvalt on suurema pääste-, kaitse- või lahendust otsivate kalduvustega. Nad tunnevad seesmist sundi järelemõtlemiseks aeg maha võtta ja päästva lahendusega lagedale tulla.
Kui asjad on halvasti
Mehele enda kogumiseks aja andmine ja lihtsalt probleemide eiramise talumine pole üks ja seesama. Eirajad tulevad “mulli” seest välja, kuid küpsenud pole mingit lahendust. Nad lihtsalt tõmbusid teelt kõrvale, et ükskõikselt ohtliku olukorra möödumist passida. Või muutub “mulli” sees olek neile lausa omaseks, ning n-ö boonusena välditakse ka igasugust vastutust suhte edasise käekäigu eest.
Eirajate suhtes on põhjust olla pessimistlik. Koos kaaslasega, kes probleemide eest pea liiva alla peidab, on raske töötavat suhet luua. Ühine tulevik sellise inimesega on tume.
Kui mees on järjekindlalt suhtlemisvõimetu, kui arutelude ja otsuste edasilükkamisest on saanud norm, kui kaaslase mured on võõrad ja toetus puudub, siis on vägagi küsitav, kas sellisel suhtel on üldse mingit tulevikku. Selline kaaslane pole hea partner.
Mida sa teha saad?
Ole nutikas ning hoia tülileek madalal. Kõik, mida õnnestub teha, vältimaks tüli lõkkelepuhumist, suurendab tõenäosust, et kaaslane peab end sinuga seotuks ning vähendab ta pagemissoovi.
Loomulikult ei tähenda see, et olulisi teemasid või negatiivseid tundepuhanguid tuleks vältida. Sobiv aeg ja koht, rahulik meel ja soov jõuda lahendusteni on suureks abiks. Palli võib jätta ka mehe mänguväljakule (“Räägime siis, kui sa valmis oled.”).
Julia avastas iseseisvalt, et mehed võivad lahendust otsides endasse tõmbuda ka asjade pärast, mis üldse suhet ei puuduta. Rikki läinud telekas ja parklas kõksu saanud auto juhatasid ta tõe jälile. “Marko tunnistas, et ükskord tusatses ta omaette siis, kui telekas otsad andis ja ta ei saanud lindistada meie ühist lemmikseriaali. Teleka parandamine oleks olnud uus ootamatu väljaminek mõlgi saanud auto remontimise järel. Mina tahtsin muidugi sellest kõigest temaga rääkida,” meenutab Julia. Nii ta siis arvaski, et Marko lihtsalt väldib jutuajamist, kuid mees püüdis hoopis asjadele ise lahendust leida. “Juba järgmisel päeval oli Marko jälle tema ise — külm ja kauge tüüp oli kadunud.” Televiisor läks parandusse, sõber lindistas seriaali ja suurt eelarveauku ei tekkinudki.
Ära passi küüsi närides kõrval, kui mees tahab omaette olla. Tee midagi, mis su enda tuju parandab — loe raamatut, mine trenni või sõpradega välja.
24aastane projektijuht Terje armastab oma 35aastast kiirabiarstist kutti. “Mulle meeldib tema asjalikkus ja see, et ta inimesi aitab. Aga vahel tahaks nii väga, et Aivar elu pisut lõdvemalt võtaks ja lõbutseks ka. Kutsun teda sageli välja pidutsema või teen talle vihjeid, et ta võiks meid teatrisse viia, aga ta vastab tavaliselt, et on liiga väsinud. Kui ma peale käin, siis ei saa temalt enam sõnakestki kätte,” pajatab Terje.
“Ütlen talle, et ta mõtleb ainult endale, et ma vajan tema tuge ja et lõppude lõpuks olen ma pidutsemise ära teeninud. Teen ju ka päevast päeva pingelist tööd ja peale selle, ma olen ju veel noor! Tema aga ainult istub ja põrnitseb omaette. Vahel lähen siis hoopis duši alla ja selle ajaga on ta kuhugi kadunud. Uurisin ükskord ta õe käest järele ja sain teada, et ta läheb siis ema poole. Alguses muretsesin hullupööra, et äkki ta ei tulegi tagasi. Aga siiani on ta alati tulnud, ja alati heas tujus ja nii, nagu poleks midagi juhtunud. Kuni ma järgmisel korral hakkan lunima, et ta mind ööklubisse viiks.”
Suhte päästis Aivari ema nutikas nõu. “Ta soovitas mul ise õnnelik olla. Küsisin ühe õnnestunud õhtusöögi järel Aivari käest otse, et mis ta arvab, kui ma hoopis oma sõpradega ööklubisse lähen ja teatrisse näiteks tema õega? Loomulikult polnud tal midagi selle vastu, ta ei ole armukade tüüp. Sellest peale oleme väga õnnelikud!”
Terje lahendas oma soovi — käia väljas ja poole ööni pidutseda — tasakaalukalt ja mehe ego ründamata. Teiseks, ta esitas oma küsimuse rõõmsas ja rahulikus õhkkonnas. Keskmine mees ei armasta näost näkku vestlusi. Tulemus saab palju parem, kui mees tegeleb samal ajal millegi meeldivaga — on autoroolis või mängib näiteks lemmikloomaga.
Mehe survestamine pole ka hea plaan. Selle asemel, et alustada: “Sa tõukad mind endast eemale,” proovi vestluse kallale asuda näiteks nii: “Mulle näib, et oleme teineteisest kaugenenud, asjad pole enam nii, nagu varem.”
Pea meeles, et ülekuulamine ja vestlus pole üks ja sama. Aus vestlus on vastastikune. Ära paanitse, kui mees jõuab mõttevahetuseni teisi teid pidi kui sina. Oluline on, et saaksite vastastikku mõtteid ja seisukohti vahetada ning selle tulemusena lahenduseni jõuda.
Cosmopolitan, oktoober 2007
