Mis see enesekindlus päriselt on ja kuidas seda saavutada?
Kui paljud aga on vastanud endale küsimusele: mis see enesekindlus siis ikkagi on?
Milles siis on inimesed kindlad? Oma maailmapildis? Võib olla seisneb nende kindluse olemus selles, et nad teadlikult ignoreerivad tagasiside signaale ega taha arvestada oma piirangutega? Või interpreteerivad nad neid valesti? Loomulikult ei ole võimalik kõiki signaale vastu võtta ja teadvustada. Inimene, kellel tekib suur hulk alternatiive, ei ole lihtsalt võimeline neid kõiki analüüsima, leidmaks nende seast parimat. Seega ta ei pruugi kaua aega langetada otsust.
Kindlameelne on see, kes üks kord ning alatiseks on valinud endale tee ning astubki sellel edasi. Elu on juba ammu muutunud, tema aga ei ole seda märganudki. Ta on endas kindel. Ja aina läheb … Olgu või täiesti vales suunas, vastu katastroofidele.
Jah, eelnev lõik on veidi utreeritud, ent tunduvalt väiksemal moel, kui seda teevad müütide loojad, kes liialdavad enesekindluse positiivset tähendust rõhutades.
Enesekindluse lihtne termin ei peegelda elu kogu keerulisust. Orienteerudes vaid selle järgi, piirame ennast ja oma valikuid. Parem termin oleks adekvaatsus — kus vaja, on inimene enesekindel, kus mitte — pole kindel.
Usk sellesse, et enesekindlus lisab jõudu, on tugev illusioon. Jah, see võib tõepoolest anda mõneks ajaks jõudu juurde. Ent sellisel jõul puudub tagasiside — see on üksnes läbimurdev jõud.
Usk on eelkõige piirang. Mis siis on usk iseendasse? See on usk teatavasse isiklike väärtuste ja omaduste mudelisse, mida sa enda arvates omad. Tähtis on õppida eristama oma tõelisi väärtusi ning jälgima nende muutumisi. Eelkõige aga tuleks veenduda, et need väärtused on ikka tõesti sinu omad.
Miks siis ikkagi meeldivad meile enesekindlad inimesed? Meile ei meeldi määramatus, me vajame kedagi, kes tunneb teed ning demonstreerib kindlust. Kui sa ise ei leia oma teed, leidub alati keegi, kes sulle seda näitab.
Enesekindluse vastand on ebakindlus.
Praktikas on strateegia: „parem teha ja kahetseda” etem kui „mitte teha ja kahetseda”. Kõige lihtsam näide on tutvumine. Hirmust osutuda naeruväärseks, püüame mitte tutvuda esimesena nendega, kes on meile meeldima hakanud: möödume teist tänavat pidi, avame valesid uksi … Ei kohtu ega leia.
Kindlusetute inimeste meelest ei ole nad oma elu autorid. Nad tähtsustavad üle argiseid küsimusi. Reeglina mõtlevad nad, et elus on tarvis teha vaid üks kord õige tegu — üks kord astuda õigesse ülikooli, üks kord abielluda õigesti. Ning just seetõttu ongi nad igavesed kahtlejad. Kaldudes üle hindama küsimuse tähtsust, arvavad nad, et on täiesti võimatu ümber otsustada.
Edukasse ellu ei sobitu koordinaadid „kindlus — kindlusetus”. Niipea kui inimene valib enda jaoks sellise skaala, paneb ta otsekohe piirangud oma võimalusele kohaneda.
Ent, kui juba olla milleski kindel, siis pigem oma võimes adapteeruda, selles, et alati on olemas väljapääs.
Maailm ei muutu lihtsalt, see muutub iga aastaga aina kiiremini. Ning siin on edu sellel, kes on kõige paindlikum, kõige paremini kohanduv, mitte aga kõige kangem ja enesekindlam.
Kui sulle näib, et olukord on väljapääsmatu, siis mine lihtsalt teise mõõtmesse. Probleemi lahendus on sageli teistsuguses lähenemises küsimusele — vaatenurga muutmises vastavalt olukorrale. Paljude lahendamatute probleemide lahendus leitakse kohe, kui muutub formuleering.
Kohandumine ja oskus leida väljapääsu on seotud vastastikuste seoste signaalidega. Võimega neid näha, ning neile adekvaatselt reageerida. Kohanemine ei ole võimalik ilma eneseteadvustamiseta. Kui signaalid kohale ei jõua, siis pole ka midagi, millega kohaneda.
Signaalid tulevad meile meie mõtetest, tunnetest ja aistingutest. Lõpptulemus on täpsem, kui signaalid ei ole üksteisele vastukäivad. Sel juhul saad suurema kindlusega öelda, et käitud õigesti. Kui sinu mõtted on kooskõlas sinu tunnete ja aistingutega, saad teha valiku. Isegi kui teised sunnivad sind seda mitte tegema, on peamine, et sa ise oled kindel, et ei tee oma valikut afektiseisundis.
Muide, kui sa oleksid afektiseisundis, siis sa vaevalt loeksid neid ridu. Pea meeles, et on palju asju, mida saab parandada. Seda aga, mis tegemata, ei saa ka parandada, me saame seda ainult teha.
Elu moodustub tegudest palju suuremalt jaolt, kui tegude mitte tegemisest. Kui sa ei ehita oma elu oma tegudega, siis teevad seda sinu eest teised. Teised abielluvad sinuga, otsivad sulle elukutse, elukoha ja määravad su vaated.
Kui sa aga pole kindel, ära kiirusta kohe jooksma enesekindluse treeningutele, uuri parem ise oma kindlusetuse olemust. Lõppude lõpuks on võimalik küsimus ümber formuleerida või lükata selle lahendus üldse edasi. Kohandu!
