Naine pihib: me pole mehega seksuaalselt kunagi sobinud. Kas peaksin teda petma?
Ma arvan, et meie kirglikum öö jääbki 14 aasta taha. Meie päris esimene kord, kui olime veel päris noored, mõlemad natukene vindised ja see juhtus spontaanselt. Kõik järgnevad korrad on olnud üks kolmandik sellest, mis siis juhtus.
Kui meie suhte esimesel aastal seksisime siiski pea iga õhtu, teisel pisut harvem ja kolmandal veelgi harvemini, siis viiendal aastal ma pole kindel, kas me üldse enam seksisime. Natukene üritasime selle probleemiga tegeleda ja praegu me ikka üsna sageli teeme seda, aga ma tunnen siiski, et midagi on puudu.
Seda "midagi" meenutas mulle hiljutine kohtumine ühe ekskallimaga, kellega olin koos enne oma abikaasaga tutvumist. Ma olin selle meievahelise kire juba unustanud, aga üks pilk talle ja mulle meenusid meie higised kehad kuumal suvepäeval tema autos...
Igal juhul, ma tean, et mu mees on meie seksieluga rahul ja ta väljendab seda sageli, aga see ajab mind ausalt öeldes veel rohkem närvi. Olen proovinud aastate jooksul temaga rääkida, aga tema ainus vastus on, et tema arust on kõik okei ja "kui me teeksime seda sagedamini, siis äkki hakkaks see mulle endale ka rohkem meeldima".
Olen teda juhendanud ja ta ühe korra teebki nii, nagu ma talle õpetan, aga siis läheb jälle oma vanade trikkide juurde tagasi. Ma ei viitsi iga kord ka talle korrutada, mis mind erutab. Sellele mõtlemine, temaga rääkimine ja olukorra parandamine ei tundu mulle ka enam lahendus. Olen väsinud sellest!
Igal juhul, mu eks kirjutas mulle hiljuti ja küsis, kas tahaksin temaga kohvile minna. Ma ei tea, kas peaksin minema? On see petmine? On see just see, mida ma vajan? Palun aidake!
