"Ma olen täieliku dilemma ees. Olen lootusetult armunud oma naise parimasse sõbrannasse. See hävitab mind täielikult. Need tunded on tekkinud mõne aasta vältel ja natuke aega tagasi, ühel ühisel õhtusöögil, kui me mõlemad purjus olime, avaldasin ma talle oma tundeid. Ta ütles, et tunneb sama, aga kuna ta on mu naisega olnud aastaid parim sõbranna, ei saaks meie vahel iialgi midagi juhtuda.

See sõbranna on suhtes ja oma eluga edasi liikunud, aga mulle teeb nii väga haiget, et ta enam minu vastu huvi ei tunne. Ma kannatan nii väga. Olen temasse meeletult armunud ja mõtlen temast iga hetk. See naine esindab kõike, millest minu abielus puudus on - sära, seksikus... minu abielust on see kõik aegamööda kadunud. Muidugi ma armastan oma naist väga ja naudin temaga koosolemist, aga ta ei eruta mind üldse. Me oleme 10 aastat abielus olnud, ehk see ongi normaalne? Või on mul mingi vaimne häire, et tahaks kedagi teist?

Ma tean, et ma peaksin oma naise sõbrannast mõtlemise lõpetama. Aga ma ei suuda. Ma tahaks nii väga temaga koos olla. Ma saan aru, et ehk on see mõte lihtsalt erutav ja reaalsus ei olekski nii imeline, aga ma ei suuda. Samas ei kannata ma silmaotsastki mõtet, et mu naisel võiks mõne minu sõbra vastu sellised tunded olla. Tühipaljas mõte sellestki ajab mu ihukarvad püsti. Ma ei taha oma naise südant murda, aga ma soovin iga päev, et tema sõbranna jätaks oma elukaaslase maha ja tuleks minu juurde..."

Allikas: The Guardian