Mul on halb maine naiste seas. Nad ei tunne, mind sest ma pole ammu naistega lähemalt suhelnud. Kuid minust ei peeta lugu. Tunnen sedasi end kõlbmatuna suhteks. Olen saanud mitmeid valusaid ei-sid. Neist on saanud traumaatilised mälestused, mis ikka meenuvad, kui üritan kedagi leida. Minuga on käitutud ülbelt. Naised, kes ei ole ise sügavad, sest nad on noored ja kerglased, on mind karmilt paika pannud. Ja olen hakanud tundma, nagu paljud naised ei tahakski muud, kui suurt printsi, sest muidu pole ta piisavalt oskuslik, et neid tõeliselt armastada. Kuid mul pole suhtekogemust. Olen lõksus. Kardan suhelda, sest kardan et nad on need ülbed ja ennast liiga eriliseks pidavad, suurte oskustega armastaja otsijad, kellede jaoks mina pole piisav. Ma ei saa kuidagi kuskilt oskuseid, suhete loomiseks. Milles on mu probleem ja kuidas luua suhteleidmise strateegia?
Kas olete mõelnud, et „Ei”! ei pruugi olla öeldud mitte teile, vaid kellegi poolt. See tähendab seda, et ehk see teine kartis suhet alustada, kartis, et olete tema jaoks liiga hea, liiga tark, kartis, et ta pole valmis end pikemalt kellegagi siduma.
Kindlasti on neid naisi, kellega te paremini sobite ja kellega mitte. Võite ka tänulik olla osadele ei-dele, sest nii saate järjest paremini aru, kellega te klapiks ja kellega mitte. Pole ju mõtet ennast raisata suhetele, mis pole loodud kestma. Millised on teie huvid ja hobid? Hea on nende baasilt ehk isegi alguses sõpru leida ning vaadata, kas üks areneb edasi armastuseks. Kui te ei pea lugu ööklubis tantsimisest, siis pole mõtet sealt ka kaaslast otsida — mõistate?
Suhtes olemise oskus areneb koos suhte endaga. Samas on ka sõprussuhted sellised, mis meid õpetavad ja „tuunivad”. Lähemate kolleegidega suhtlemises on kindlasti armusuhtele omaseid elemente, nii et kindlasti on teil teatud vajalikud oskused olemas. Kasuks tuleb, kui olete kompromissivalmis, piisavalt eelarvamuste vaba ning teistega arvestav.
Kui naised teid ei tunne, siis kuidas teil saab nende seas halb maine olla? On see pigem teie kujutelm ja kui nii, siis miks on see just selline? Kust on teie kartused ja (eel)arvamused pärit? Siin oleks hea rääkida päritoluperest ning seal valitsenud põhimõtetest ja väärtustest. Ehk olete pagasina sealt kaasa võtnud midagi, mis teie jaoks ei toimi ja isegi takistab teid suhteid loomast. Kui seda mõistate, leiate ehk vabaduse ise enda jaoks otsustada, mida uskuda ja mida mitte. Soovitan antud teemat arutada psühhoterapeudiga.
