Suhtlemisõpik: kuidas kurta mehele muret nii, et ta sind päriselt kuulaks ja end süüdi ei tunneks
Katkend John Gray legendaarsest raamatust "Mehed on Marsilt, naised Veenuselt". See on abielu-nimelise kodumasina kasutusjuhend, lihtne ja konkreetne retseptiraamat, mis võiks igaühel esmaabivahendite riiulis seista.
KUIDAS SUHELDA SÜÜDISTUSTETA
Tavaliselt tunneb mees, et naine, kes on häireseisundis või kõneleb oma probleemidest, ründab või süüdistab teda. Sest ta ei mõista, kui erinevad me oleme; ta pole valmis nägema sidet naise tunnete ja tema vajaduse vahel rääkida.
Mees arvab ekslikult, et naine kõneleb oma tunnetest sellepärast, nagu arvaks ta, et mees on neid põhjustanud või kuidagi vastutab nende tekkimise pärast. Sest naine kõneleb nimelt temaga, järelikult on tema selle häireseisundi põhjuseks. Kui naine kurdab, kuuleb naine tema sõnades süüdistust. Paljud mehed ei mõista veenuslaste vajadust jagada oma tundeid inimesega, keda nad armastavad.
Olles teadlik sugupoolte erinevusest, võib naine praktiseerida ning õppida end väljendama nii, et tema sõnades ei oleks süüdistuse alatooni. Et rahustada meest, et ta ei ole süüdi, kui naine väljendab oma tundeid, võiks naine pärast paariminutilist pausi mehele ütelda, kui väga ta hindab meest selle eest, et too teda ära kuulas.
Ta võiks lausuda mõne järgmistest märkustest:
- „Mul on tõesti hea meel, et sain sellest rääkida."
- „Nii hea oli sellest rääkida."
- „Ma tunnen kohe kergendust, et saan sellest rääkida."
- „Mul on tõesti hea meel, et saan seda asja sulle kurta. Tuju läheb kohe paremaks."
- „Tore, nüüd kui ma olen selle sulle ära rääkinud, on tuju kohe parem. Aitäh sulle."
Need väikesed korrektiivid võivad asja oluliselt muuta. Samas laadis, nagu naine kirjeldab oma probleeme, võib ta toetada meest sellega, et hindab tema tegusid, mis on tehtud ju ka naise elu kergendamiseks ja täiustamiseks. Näiteks, kui naine kurdab oma tööasju, võib ta nagu juhuslikult märkida, et koju tulles on tal nii hea tunda, et „sina oled mu elus olemas". Või kui ta kurdab koduste asjade üle, võiks ta ju siiski ära märkida, et tal on hea meel, et mees on tara korda teinud. Või kui tal on rahamured, võiks ta märkida, et hindab seda, kui kõvasti mees tööd rabab. Või kui ta kaebab, et lapsed on teda endast välja viinud, võiks ta märkida, et mehe abi üle on tal hea meel.
VASTUTUSE JAGAMINE
Hea läbisaamine nõuab kahepoolset pingutust. Mees peab vaeva nägema, et meeles pidada: naise kurtmine probleemide üle ei tähenda süüdistamist; kui naine kurdab, maandab ta põhiliselt oma pingeid. Naine peab vaeva nägema selle kallal, et kinnitada mehes veendumust, et kuigi ta kurdab, hindab ta meest ometi.
Näiteks tuli mu naine tuppa ja küsis, kuidas on mul sujunud töö selle peatüki kallal. Vastasin: „See on peaaegu valmis. Kuidas möödus sinu päev?" Ta vastas: „Oi, nii palju on tegemist. Meil pole peaaegu kunagi aega koos olla." Endine mina võinuks tõmbuda kaitsesse ning vastu vaielda, et me oleme ju kogu aeg koos või et mul on töö lõpetamise
tähtaeg ukse ees. Kuid see oleks loonud vaid pingeid. Uus mina, kes oli mõistnud sugupoolte erinevust, teadis, et naine soovis, et ma mõistaksin ja rahustaksin teda, mitte aga ei õigustaks ega selgitaks. Ma ütlesin: „Sul on õigus, meil on tõesti kiire olnud. Istu mu sülle, ma tahan sind kallistada. Oleme pika päeva lahus olnud." Siis ta lausus: „Sul on tõesti hea tuju." See oli tunnustus, mida ma vajasin, et olla temaga veelgi hellem. Siis jätkas ta põhjalikumalt kurtmist oma päevamurede üle ning rääkis, kui kurnatud ta on. Mõne
minuti pärast pidas ta pausi. Tegin ettepaneku võtta lapsehoidja, et naine saaks puhata ja enne lõunat pisut mediteerida. Naine ütles: „Kas sa tõesti võtaksid meile lapsehoidja. See oleks suur asi! Tänan sind!" Seega jagas ta taas mulle tunnustust, et ma tunneksin - olen talle hea partner ka juhul, kui ta on väsinud ja kurnatud.
Naised ei mõtle tunnustuse jagamise peale, nad oletavad, et mees teab isegi, kuivõrd naised hindavad nende võimet naist ära kuulata. Ent mees ei tea. Ajal, kui naine räägib oma probleemidest, vajab mees rahustamist ja kinnitust, et ta on hinnatud ja armastatud. Probleemid frustreerivad mehi, kui nad pole saanud midagi ära teha nende lahendamiseks. Tunnustades meest aitab naine tal mõista, et just ärakuulamise kaudu ta oma naist toetabki.
Naine ei pea oma tundeid maha suruma või neid kuidagi muutma, et olla oma partnerile toeks. Kuid ta peaks neid väljendama nii, et see ei paneks meest tundma, nagu rünnataks teda või süüdistataks või mõistetaks hukka. Väikeste korrektiivide tegemine võib asja palju muuta.
NELI MAAGILIST SÕNA TOETUSEKS
Neli maagilist sõna mehe toetuseks oleksid: „See pole sinu süü." Kui naine väljendab oma häireseisundit, võiks ta sobival hetkel pausi pidada ning julgustada meest sõnadega: „Ma hindan väga seda, et sa mind kuulad, ja kui sulle näib, nagu ma süüdistaksin sind, siis pole see tõsi. See ei ole sinu süü."
Naine võib õppida olema tähelepanelik oma kuulaja vastu, kui ta mõistab, et mees kipub arvama, nagu oleks temal, mehel, miski äpardunud, kui naine kõneleb oma paljudest probleemidest. Just eile helistas mulle õde ning jutustas oma valusast kogemusest,
mille ta oli pidanud läbi elama. Kuulates pidasin ma meeles, et õe toetamise nimel ei tohi ma pakkuda ainsatki lahendust. Talle oli vaja kedagi, kes teda kuulaks. Kümne minuti pärast, kui olin kuulanud ning sobivas kohas vahele poetanud oma „ohhoo", „oi-oi" või
„kas tõesti", ütles ta mulle: „Olgu, John, suur tänu sulle, mul läks tuju palju paremaks."
Teda oli muidugi palju kergem kuulata, sest ma teadsin, et tema ei süüdista mind. Ta süüdistas kedagi teist. Palju keerulisem on olukord, kui su oma naine on õnnetu, sest sel juhul on palju tõenäolisem, et tunned end süüdlasena. Igatahes kui mu naine julgustab mind,
kiites mind kuulamise eest, on mul palju hõlpsam olla hea kuulaja.
Telli endale see hädavajalik suhteõpik kirjastuse Hea Lugu kodulehelt!