Peitveretest


Peitvere testi abil määratakse, kas ja kui palju sisaldavad väljaheited verd. Vere sisaldumine väljaheidetes võib viidata jämesoole- e kolorektaalvähile. Jämesoolevähki on võimalik ennetada, varakult avastada ja edukalt ravida.

Soolevähk saab sageli alguse polüüpidest, mis on healoomulised limaskesta vohandid. Polüüpide suurenedes võivad nad hakata veritsema ja osad polüübid võivad muutuda pahaloomuliseks kasvajaks. See protsess on reeglina pikaajaline ja kestab aastaid. Keskmiseks haigestumise eaks on 50- 60-ndad eluaastad.

Jämesoolevähki haigestumise riskiteguriteks on:

  • pärilikkus - kui lähedastel sugulastel on olnud jämesoole polüpoos, divertikuloos või soolevähk,
  • kui Teil on olnud soolevähk, polüübid, ulatuslik krooniline põletikuline soolehaigus kestusega üle 8 aasta,
  • kui Teil on ravitud emaka-, munasarja või rinnavähki,
  • kiudainevaene toit, suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine.

Kui kuulute riskirühma, siis:

  • peaksite peitveretesti tegema alates 40. eluaastast üle ühe aasta koos digitaalse rektaalse uuringuga ning lisaks tegema koloskoopia koos esimese peitveretestiga ja siis 3 - 5 aasta järel.
  • Alates 50. eluaastast - peitveretest ja digitaalne rektaalne uuring kord aastas või üle ühe aasta ning koloskoopia 3 - 5 aasta järel.

Kui Te riskirühma ei kuulu, tehke peitveretest ja digitaalne rektaalne uuring üle ühe aasta pärast 50. eluaastat ning lisaks koloskoopia koos esimese peitveretestiga ja edasi 3 -5 aasta järel.

Loomulikult tuleb arsti pole pöörduda kohe, kui märkate verd või lima väljaheidetes.

Peitvere proov võetakse väljaheidetest. Eestis on kasutusel kaks erinevat meetodit.

Neist esimese puhul võetakse üks proov kolmest erinevast väljaheitekorrast (st 3 proovi kokku). See meetod on dieedist sõltuv e see, mida Te sööte, mõjutab testi tulemust.

Enne proovide võtmist peaks nelja päeva jooksul tarvitama kiudaineterikast toitu ja vältima punast liha, maksa, vorsti, aspiriini, E-vitamiini suuri koguseid, rauapreparaate, banaane, kaalikat ja redist. Nende tarvitamine suurendab valepositiivsete tulemuste arvu.

Teine meetod (nn.ekspressuuring) pole dieedist sõltuv ja proov (pöidlaotsa suurune tükk) võetakse üks kord spetsiaalse roojatopsiga.

Mõlema meetodi puhul tuleb silmas pidada, et ka hammaste veritsus võib tulemust mõjutada - peske hambaid ettevaatlikult ja ärge verd alla neelake.

Positiivse tulemuse puhul tehakse koloskoopia, sigmoidoskoopia või röntgenuuring. Ainult negatiivne peitveretesti tulemus ei välista jämesoolevähki lõplikult, seetõttu on oluline ka muude uuringute regulaarne läbimine.