TEST: mida sa tegelikult eluks vajad

 (12)
TEST: mida sa tegelikult eluks vajad
Scanpix

Teadvustatud tarbimine on üks viisidest, kuidas säilitada meie planeeti. Järgnev test aitab sul teada saada, millisesse tarbijate gruppi sa kuulud ning millised sinu harjumused mõjutavad ökoloogiat.

Me ei tea täpselt, mis nimelt määrab meie käitumise hetkel, kui oleme suures ostukeskuses või satume interneti-poodi. Selle eest on täpselt teada, et vastutustundlik ja mõistlik tarbijakäitumine on võimalik, kui teadlikult enda kallal vaeva näha. Lähtepunktiks on selge info sellest, milliste tagajärgedeni võib viia või on juba viinud meie tarbijalik hasart.

Käesolev test ongi koostatud selleks, et aidata viia meie tegevus vastavusse väärtustega. Kui meie elus on osake tervet pragmatismi, võib see paljudest süümepiinadest vabastada.

1. Kujuta endale ette, et sulle on antud võimalus terve päev piiramatult šopata…

A. Tühjendad moekauplusi, ostes üksnes parimat ning andud sellele tegevusele kogu hingega.
B. Ostad asju varuks: nii meeldivaid kui ka kasulikke.
C. Võtad järele mõtlemata suuna luksuskaupade poole.
D. Teades täpselt, mida sa vajad, lähed kauplusesse, kust sa tavaliselt oma rõivaid ostad.

2. Sul tuleb korraldada õhtusöök. Milline on sinu deviis?

A. Fantaasia ja intuitsioon.
B. Laialdane värvigamma ja õrn maitse.
C. Rafineeritus ja ebatavalisus.
D. Üksnes kõrgeim kvaliteet!

3. Kui siirduda fantaasiamaailma, millise elamise sa valiksid endale?

A. Ali-Baba koopa.
B. Hobitite ehk kääbikute muldonni.
C. Kuningalossi.
D. Kosmoselaeva „Täheväravate“ filmist.

4. Pead veetma kuu aega üksikuna looduses. Millise raamatu võtad kaasa?

A. Raamatu rahvusköögist.
B. Suure muinasjuttude raamatu.
C. Mediteerimise käsiraamatu.
D. Loengud astrofüüsikast.

5. Millisest „lemmiklelust“ on sul olnud kõige raskem lahkuda?

A. Ehtest — talismanist.
B. Oma mängukarust.
C. Lemmikmaalist (gravüürist, vaasist, kujukesest…)
D. Mobiiltelefonist.

6. Lobisemishimuline enesekindel kolleeg võtab nõupidamisel sõna ning ei lase kellelgi teisel oma arvamust avaldada.

A. Valad talle kogemata kohvi peale ning kukud siis vabandama.
B. Seda parem, sa eelistad vaikida veidi eemal.
C. Katkestad ta otsustavalt ning võtad initsiatiivi enda kätte.
D. Vaidled talle rahulikult ja väga selgelt vastu paljudes punktides.

7. Millise spontaanse vabanduse sa leiad, et õigustada oma mõtlematut või ebavajalikku ostu?

A. „Tahtsin seda nii väga!“
B. „Mul läheb seda vististi vaja.“
C. „Olen selle ära teeninud!“
D. „Ei suutnud ahvatlusele vastu panna.“

8. Millise põhimõtte järgi teed ostusid toidupoes?

A. Ostan seda, mida antud hetkel tahan.
B. Palju erinevaid kaupu.
C. Kõike kõige paremat.
D. Põhilisi, vajalikke kaupu.

9. Sind ei tõmba kunagi inimene, kes on liiga…

A. Karm.
B. Kinnine.
C. Emotsionaalne.
D. Muutliku meelega.

10. Värv, mis märgib sinu jaoks materiaalset heaolu…

A. Erk oranž.
B. Külluslik roosa.
C. Lumivalge.
D. Pärlhall.

11. Sinu meelest on kingitus õnnestunud, kui see…

A. Pani imestama.
B. Erutas.
C. Vaimustas.
D. Hämmastas.

12. Vahel sa ei tahaks olla selline…

A. Spontaanne.
B. Emotsionaalne.
C. Solvuja.
D. Perfektsionist.

13. Otsustad ülearusest loobuda. Mis on see, millest esmajärjekorras loobuksid?

A. Aksessuaarid (jalatsid, kotid, ehted).
B. Köögikapi sisu ja konservide varud.
C. Esemed sinu kollektsioonist.
D. Kõrgtehnoloogilised seadmed jms.

14. Sinu meelest on kõige parem transpordivahend…

A. Lendav vaip.
B. Reaktiivlennuk.
C. Hobune.
D. Teleportatsiooni kabiin.

Enamus A-sid

Külluse vajadus

Sa tahad täita kõik oma soovid

Rõivad, aksessuaarid, igat sorti vidinad… Sa ei oska endale „ei“ öelda. Sa aina ostad ja ostad, alludes esimesele impulsile. Sa ei mõtle sellele, et asju pole enam kusagile panna. Sellel polegi tähtsust, tähtis on vaid soovi täitmise hetk ise. Selline käitumine meenutab väikelast tema „kõikvõimsuse“ staadiumis, kus ta otsib vaid rahuldust ega kannata piiranguid. Liiga liberaalne kasvatus, mis jätab lapse enda hoolde, aga ka lapse kultus, kui vanemad on valmis täitma kõiki tema soove, tekitavad täiskasvanu elus piiramatut, impulsiivset tarbimist, millest kohati saab lausa kinnisidee. Vahel võib sellise tegevuseni viia heastamise soov, kui laps (või tema vanemad) olid omal ajal tunda saanud vaesust ja loobumist. Armastus šoppamise vastu võib olla ka kompensatsiooniks isikliku või professionaalse elu ebaõnnestumise eest.

Mida see ökoloogiale tähendab? Kas meie igapäevased garderoobi uuendused ongi nii kahjutud? Selgub, et ei. Tasub teada, et puuvillakultuuridele, mis võtavad enda alla kõigest 3% haritud maadest, kulub veerand kõikidest maailmas kasutatavatest insektsiididest. Puuvillapõldude kastmiseks läheb tarvis 30% rohkem vett kui sama suurte teraviljapõldude niisutamiseks. Et valmistada teksaseid, tuleb nende tarvis transportida tooret kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt, see aga tähendab kolossaalset energia tarbimist ning õhu saastamist heitgaasidega.

Kuidas võiks end muuta? Pane kirja kõik, mida ostad ning lisa oma kommentaarid: rahuldustunne (kui kestev), omadused (kasulikud või mitte), kvaliteet (rahuldav või ei)… Seejärel püüa luua seos ostu ja sind vallanud emotsiooni vahel (näiteks: ostsid kaks paari jalatseid pärast konflikti töö juures). Õpi eristama oma tõelisi soove emotsioonide mõjul tekkinud soovidest ning sa hakkad hulga teadlikumalt oma ostudesse suhtuma.

Enamus B-sid

Vajad lohutust

Sa ei taha tunda puudust

Sinu külmik ja köögikapid on pungil täis. Selliste varudega võid vastu pidada kauaaegsele piiramisrõngale. Seal leidub põhilisi toiduaineid, külmutatud poolfabrikaate ja isegi igat sorti maiustusi. Täites selliselt oma kööki või kõhtu, järgime kas teadlikult või mitte ühte ja sama eesmärki — leida lohutust. Vanemliku tähelepanu puudus, üksindustunne liiga varases eas, üleelamised, mis on seotud eemaldumisega emast — füüsiliselt või hingeliselt (näiteks kannatas ema depressiooni all) — see kõik on jätnud oma jälje ning tõukab varude kogumisele.
Paraku tunneme ohutuse tunnet vaid ostude hetkedel või „lohutades“ end söögiga. Need rituaalid ei ravi, vaid säilitavad illusiooni. Liigset tähelepanu toidule võib seletada ka raske majandusliku olukorraga. Toidust saab kaitsevahend hirmule homse päeva ees.

Mida see ökoloogiale tähendab? Toidu ületarbimine toob mitmeti kahju ümbritsevale keskkonnale. Peamine vaenlane on palmiõli, mis kuulub umbkaudu ühte kümnest toidust, mida Euroopas müüakse (küpsised, šokolaad, kastmed, tordid, pitsa…). Et rahuldada ühe eurooplase aastane vajadus, läheb tarvis 17 m2 suurust palmiistandikku. Selle kultuuri kasvatamise tulemusel on Malaisias maha raiutud 90% metsi. Borneos hävitati 20 aastaga kolmandik kõikidest metsadest, mis omakorda põhjustas unikaalse fauna ja floora kadumise. Palmiõli tootmist saadab ka kontrollimatult leviv suure hulga pestitsiidide kasutamine. Lisaks veel visatakse rikastes Euroopa riikides ja USA-s 30-40% kasutamata produkte lihtsalt minema.

Kuidas võiks end muuta? Tuleks endale selgeks teha mõisted „tühi“ ja „täis“. Millisel hetkel me arvame, et külmik on tühi? Millised toiduained tarvitame tõepoolest nädala jooksul ära? Kui teha ostud nimekirja alusel, mis on koostatud lähtudes eeldatavast menüüst, saame vältida üleostmist. Harjumusest palju süüa on aga hulga keerulisem lahti saada. Selleks tuleb alustada sellesama esmase trauma otsingutega. Seda aga on juba parem teha psühholoogi abiga.

Enamus C-sid

Vajadus olla prestiižne

Sa arvestad liialt teiste arvamusega

Võimas maastur linnas sõitmiseks, lennuki eelistamine rongile, kallis toit, peen riietus… Need välised atribuudid annavad kohe teada, et sa pole „lihtsate killast“. Sinu deviisiks on vaid kõige parem, harukordsem, kallim või siis üldse mitte midagi. Kõige enam kardad sa kaduda märkamatute tavainimeste summa sisse. Võimalik, et selliste ambitsioonide ja nõudlikkuse taga on peidus nartsissism. Võib-olla on need jäljed lapsepõlvest, mis veedeti andeka ja särava vanema venna varjus, ükskõiksete vanemate pilkude all, täiskasvanute põgusaid, kuid solvavaid märkusi kuulates.
Kõik, mis alandab isiksust, haavab ning kaotab usu enesesse. Täiskasvanu elus tugevneb suuresti soov tõsta oma imidžit — teha karjääri ja parandada oma materiaalset olukorda, mis vastab meie ühiskonnas väljakujunenud prioriteetide süsteemile.

Mida see ökoloogiale tähendab? Seesama maastur kasutab linnas kütust 40% rohkem kui tavaline auto. Kaugetest maadest puu- ja köögiviljade kohale toimetamine kulutab 10-20 korda rohkem bensiini kui kohalike tootjate kaupade transport.

Kuidas võiks end muuta? Tasuks endalt küsida: „Kellele ja mida ma tahan tõestada?“ Vastusest võib saada lähtepunkt tööks iseendaga oma nartssislike haavade ravimiseks. Et tugevdada eneseusku, püüa koostada nimekiri oma väärtustest. Või pöördu oma lähedaste poole — need inimesed armastavad sind just sellisena, nagu sa oled. Las nad seletavad sulle, mida nimelt nad sinus hindavad. Lõpuks võid mõtteis läbi võtta kõik selle, mis sul on, lisades nimekirja oma suhted, reisid, hobid. Mõtle sellele, mis sind tegelikult puudutab ja erutab. See ongi sinu tegelik olemus. Ja see on sinu sees.

Enamus D-sid

Vajadus olla ees

Sa kardad elust kõrvale jääda

Kõik kiiresti areneva tehnika imevigurid on need, mida sa püüad kõigepealt osta. Selline tehnika annab sulle rahu ja kindlusetunde. Sinu võtmesõnadeks on kiirus, mobiilsus, efektiivsus. Suurima rahulduse leiad siis, kui suudad maksimaalselt ära kasutada oma oskusi. Ja pole üldse tähtis, kas jutt käib tööst, kulinaariast või kodusest remondist. Sa oled pragmaatiline ja ratsionaalne. Püüad hoiduda emotsioonidest, kuna pelgad, et need segavad sind kainelt mõtlemast. Tehnikat vajad selleks, et demonstreerida teistele oma efektiivsust ja kindlust. Võimalik, et seegi kirg on seotud sinu kasvatusega, mis oli orienteeritud võistluslikkusele ja parimatele tulemustele. Selles olid sa üliedukas. Ometi ei õppinud sa lihtsalt olemist ja tundmist. Tunnetades end progressi harjal olevana, rahuldad sa nii oma nartsissismi. Ning seda soodustab veelgi ühiskondlikus teadvuses tugevalt väljendunud sootsiumi jagamine võitjateks ja kaotajateks.

Mida see ökoloogiale tähendab? Mobiiltelefonide, arvutite ja muu taolise tehnika tootmisel kasutatakse mineraali nimega koltan. Seda saadakse Kongo territooriumilt, kus leidub pool koltani maailmavarudest. Mineraali kaevandamine on saanud sõja põhjustajaks, milles on alates 1998. aastast hukkunud juba kolm miljonit inimest. Sellelsamal territooriumil on intensiivse metsade hävitamise tõttu järsult vähenenud haruldaste gorillade arv — 17 tuhandelt kuni kolme tuhandeni.

Kuidas võiks end muuta? Miks mitte üritada (näiteks puhkepäevadel) pühendada aega lihtsale, inimlikule suhtlemisele, mitte aga tehnikale. Mida sa arvad sellisest perspektiivist? Tee proovi. Eksperimendi käigus keskendu oma aistingutele ning nende poolt esile kutsutud mälestustele. Sinu eesmärgiks on leida need punktid, mis blokeerivad su emotsioone. Püüa taasavastada enda jaoks inimtunnete sfäär…

Allikas: Psychologies — Psihologija