Unusta „2 liitrit päevas” reegel! Tegelikult peaksid iga päev hoopis nii palju vett tarbima

 (8)
Unusta „2 liitrit päevas” reegel! Tegelikult peaksid iga päev hoopis nii palju vett tarbima
Foto: Shutterstock

Lill ei õitse, kui tal pole piisavas koguses vett, ning vajub longu ka siis, kui teda liiga tihti kastetakse. Inimene on täpselt nagu lill.

Isegi une pealt osatakse öelda, et päevane veejoomise norm on 2 liitrit. Aga täpselt samamoodi, nagu me kõik ei mahu kleiti suuruses 36, ei peaks laskma end ka sellest arvust häirida. Võime vabalt unustada reegli „2 liitrit päevas”, sest tegelikult vajab keha normaalolekus iga kilogrammi kohta 30 ml vett (pingutuse ja higistamise korral rohkem). Kui kaalud 57 kg, vajab sinu keha iga päev 1,7 liitrit vett. Ja ka see ei tähenda, et peaksid hakkama seda kõike endale sisse kaanima. Mida rohkem sööd vedelikke sisaldavaid toite, seda vähem tuleb vett juua. Toitudes on päris rohkesti vett — näiteks köögiviljades on keskmiselt 93% (kurgis 97%), mahlades ja piimas 89%, puuviljades 86%, kartulites 79%, lihas 68%, leivas, juustus, võis, jahus, pähklites alla 50% vett. Samuti tasub tähele panna, et kui juuakse kohvi, siis tuleb igale tassile lisaks juua kaks tassi vett, sest kohv viib vedelikku kehast välja.

Janu tekib siis, kui oleme kehale juba liiga teinud, nii et ta on kaotanud oma veesisaldusest rohkem kui 1%. Seda peaks proovima ennetada. Meie kehas on kuni 70% vett ja seepärast ongi veel tervise ja enesetunde seisukohalt väga suur roll. Paljud haigused ja häired on kroonilise veepuuduse tagajärg — näiteks ka kõrge kolesteroolitase. Kui veest on puudus, hakkab keha võtma vett rakkudest. Sellele reageerib aga maks ning hakkab rakkude elutegevuse kindlustamiseks tootma kolesterooli, et rakumembraane sulgeda ja vett kinni hoida. Niisugune kolesteroolitaseme tõus on organismi kaitsereaktsioon. See muidugi ei tähenda, et vett juues võiks piiramatult suitsuvorsti ja juustu süüa.

Veevaegusega saab seostada ka peavalusid, liigesevalusid, trombe, turseid, põletikke, astmat, diabeeti, kõrgvererõhktõbe, podagrat, maohaavandeid, neeru- ja sapikive. Isegi kerge veepuudus häirib keha füsioloogiat ja elulisi funktsioone. Vett on vaja ainevahetusprotsessideks. Vesi on oluline vere koostisosa ja iga meie rakk kümbleb selles. Veega viiakse jääkained kehast välja ning see aitab säilitada kehatemperatuuri, aidates naharakkudel higistades keha jahutada. Kui meil on millestki puudus, siis see annab tunda. Sama lugu on üleküllusega. Liigne veetarbimine võib viia näiteks maksakahjustusteni. Inimorganismil on kõige lihtsamaks indikaatoriks uriin: kui see on ka päeva jooksul tumekollane, jood sa ilmselt liiga vähe vett.