Iga puuduv hammas tahab asendamist

 (6)
Iga puuduv hammas tahab asendamist
Dr Kaja Kiige: “Meie kliinikust saab teha otsepäringu haigekassale ja kontrollida, kui palju kliendil on hüvitist saada.”Foto: Vallo Kruuser

Pensionärid on teadlikud haigekassa makstavast proteesihüvitisest. Et see laieneb ka töövõimetuspensionäridele, teatakse vähem.

62aastane Urve Läänemaalt laskis endale hiljuti uued proteesid teha. “Eelmised pidasid mul 12 aastat vastu. Arst ka imestas, et kuidas see võimalik on, et nii kaua,” kirjeldab Urve.

Ent kõik, mis liigub, see kulub, ja proteesid tuli uute vastu vahetada. Urve oli tuttavatelt kuulnud, et haigekassa maksab proteesihüvitist ja kavatses välja vahetada vaid ülemise lõualuu proteesi. Arst soovitas siiski korraga lasta teha ka uued alumise lõualuu proteesid, et säiliks õige hambumus.

Viis korda arsti vahet käimist, ja tänavu märtsis sai Urve uued proteesid suhu. Ülemised sobisid väga hästi, alumised veidi hõõrusid. Uus hambaprotees on alati teistsugune kui oma hambad või eelmine protees, mistõttu võib see esmalt tunduda ebamugavana. Proteesid said korrigeeritud ja nüüd sobivad väga hästi.

Vabatahtlikult ei taha keegi proteese kanda, ent midagi pole parata, kui pärilikkus ja vähene teadlikkus suuhügieenist päädivad lõpuks oma hammaste kaotusega. “Iga puuduv hammas tahab asendamist. Ka üks puuduv hammas võib hambumuse tasakaalust välja viia,” selgitab dr Kaja Kiige Kaja Hambaravist. Vältimaks oma hammaste kaotust, soovitab ta vähemalt kord aastas külastada hambaarsti.

Seotud lood:

Hambaproteese on mitmesuguseid

Ent kui hammas või enam on juba puudu, tuleb neid hakata proteesidega asendama. Võimalik on paigaldada ka implantaat, ent see maksab laias laastus 1300 eurot ning seda haigekassa ei hüvita.

Dr Kiige aitab orienteeruda proteeside valikus. Need jagunevad suust mitte-eemaldatavateks (kroonid ja sildproteesid) ja eemaldatavateks (totaalproteesid, akrüül- või metallkarkassil proteesid). Alljärgnevalt kõigest täpsemalt.

Kroon tähendab seda, et hambaköndi külge tsementeeritakse uus hammas – ehk siis vähemal või suuremal määral taastatakse oma hammas. “See on parem valik, sest suus taastub harjumuspärane olukord,” selgitab dr Kiige. Sildprotees on abiks olukorras, kui kahe hamba vahelt on hammas puudu. Kõrvalhammastest saavad siis asendatava hamba tugipostid ja uus hammas täidab tühimiku.

Kui puudu on kõik hambad, on ainsaks valikuks totaalprotees. Kui suus on veel oma hambaid järel, saab neile kinnitada osalised akrüül- või metallkarkassil proteesid (tugibüügelproteesid). “Meie soovitaksime eelistada metallist proteese, sest need on täpsemad ja suus stabiilsemad,” lisab dr Kiige. Metallkarkassi korral saab proteesi teha väiksemate mõõtmetega, mis omakorda suurendab nende kandmise mugavust.

Samas on need akrüülproteesidest umbes kolmandiku võrra kallimad. “Me soovitame küll metallkarkassiga, aga valitakse ikka seda, mida rahakott võimaldab,” vahendab hambaarst.

Akrüülproteese kasutavad hambaarstid ka ajutise lahendusena ajal, kui patsiendil tuleb hambaid välja tõmmata ja oodata haavade paranemist. Akrüülproteeside tegemine võtab vähem aega.

Kolme nädalaga hambad suhu

Dr Kaja Kiige selgitab, millises järjekorras asjad juhtuma hakkavad. Esmalt arutatakse kliendiga läbi raviplaan. “Palju sõltub suhtlemisest. Kui arst selgitab piisavalt ära eeldatava tulemuse, on loota, et kõik läheb hästi,” ütleb ta.

Üldjuhul koosneb protsess viiest visiidist. Esimesel korral toimub konsultatsioon ja jäljendite võtmine. Teisel korral määratakse hambumuse kõrgus, kolmandal tehakse hammastega juba proovi, et näha, kas protees sobib või on vaja midagi veel muuta. Selles etapis tehakse hambad spetsiaalse proteesivaha peale ja seal saab tehnik vajadusel teha veel muutusi. Kui proteesid on juba akrüüli vormitud, neid enam muuta pole võimalik. Neljandal korral saab inimene oma proteesi kätte ja veel viimast korda kutsutakse ta järelkontrolli.

Kui järelejäänud hambad on sellises seisukorras, et saab kohe proteesima hakata, võtab kogu protseduur aega umbes kolm nädalat. Mõnikord saab ka kiiremini. Kui on vaja mõned hambad välja tõmmata, venib haavade paranemise aja võrra ka protsess pikemaks.

Tinglikult maksab tugibüügelprotees ala- või ülalõualuule 500 eurot, ent vanadus- ja töövõimetuspensionärid saavad iga kolme aasta tagant taotleda haigekassalt 255.65 eurot hüvitist.

“Täpne proteesi maksumus sõltub taastatavate hammaste ja tugielementide arvust ehk hind sõltub defekti suurusest,” selgitab dr Kiige. Kõik, mis on seotud proteesidega, käib hüvitise alla. Samas on hambaarsti sõnul vähe selliseid proteese, mis maksavad hüvitise määra. Enamasti tuleb kliendil juurde maksta.

Kaja Hambaravis on võimalik teha otsepäring haigekassale ja kontrollida, kui palju kliendil on hüvitist saada. Kui ta on lasknud juba enne midagi teha, siis selle võrra hüvitise suurus väheneb. Oluline on aga teada, et kui kolme aasta jooksul kogu summat ära ei kasutata, siis selle jääk tulevasse perioodi edasi ei kandu. Et tegu on isikupõhise hüvitisega, ei saa ka naabrinaisele kingitust teha, kui endal peaks raha üle jääma.

“Pensionärid on hüvitisest ja oma jäägist vägagi teadlikud. Vähem teatakse, et see kehtib ka töövõimetuspensionäridele. Kes oma hüvitise jääki ei tea, võib seda kontrollida Eesti Haigekassa infonumbrilt 16 363. Sellelt numbrilt saab ka teada, millal algab uue hüvitise periood,” õpetab dr Kiige. Pensionärid saavad lisaks ka üks kord aastas hambaravihüvitist 19.18 eurot.

“Patsiendi nõusolekul taotleme hüvitise ise ja esitame kliendile arve, kust hüvitis on juba maha arvatud,” ütleb dr Kiige. Hüvitise otsetaotlemise võimalust pole siiski kõikidel arstidel ja sel juhul peab inimene kliinikust saadud raviarve alusel hüvitist tagantjärele taotlema. Proteeside hinnad on püsinud enam-vähem stabiilsena. Kuna laboril on teha suur osa tööst, võib eeldada, et kui muutuvad materjalide sisseostuhinnad või tõuseb tehniku töötasu, annab see tunda ka proteesi hinnas.

Proteesidega harjumine võtab aega

“Proteesiga harjumisel on oluline, et inimene ise tahab seda kanda ja on valmis proteesiga harjuma, selle omaks võtma. Kõik algab peast,” ütleb dr Kaja Kiige.

Harva sobib protees suhu kohe nii, et ei tekitaks ebamugavust. Seepärast on soovitatav käia esimestel kandmiskuudel hambaarsti juures proteesi reguleerimas. Mingil juhul ei tohi hakata hõõruvat proteesi ise painutama või muul moel timmima.

Suust eemaldatavaid proteese tuleb puhastada hommikul ja õhtul nagu oma hambaidki. Selleks tuleb need suust välja võtta ja sooja vee ning harjaga puhastada. Hambapasta proteeside puhastamiseks ei sobi, sest selles sisalduvad abrasiivsed ained rikuvad proteesi poleeritud pinna ning proteesidele hakkavad kergemini kinnituma toidus sisalduvad pigmendid ja isegi hambakivi, mis on omakorda bakteritele heaks kinnituskohaks.

Suust eemaldatavaid proteese soovitatakse vahetada keskmiselt kord viie aasta jooksul, sest suus toimuvad aeglased, ent pikapeale märgatavad muutused.