Epilepsiaravimite tarvitamine raseduse ajal põhjustab sünnidefekte


Epileptikutest naised, kes võtavad raseduse ajal krampidevastaseid ravimeid, seavad lapse suurde sünnidefektide ohtu, selgub erialaajakirja The New England Journal of Medicine aprilli numbrist.

Krampidevastaseid ravimeid võtvate emade lapsed sünnivad suure tõenäosusega aju alaarengule viitava normaalsest väiksema pea ning näo- ja sõrmedeformatsioonidega. Ka on nende laste kasv sageli pärsitud.

Teadlased märkasid ammu seoseid nimetatud väärarengute, mida tuntakse krampidevastase embrüopaatia nime all, ja raseduse ajal teatud ravimeid tarvitanud emade vahel. Samas ei olnud teada, kas väärarengute põhjuseks on ravimid või emadel epilepsiat esile kutsuvad geneetilised väärarengud.

Probleemi uurimiseks võrdlesid arstid dr. Lewis B. Holmes (Massachusettsi üldhaigla, Boston, USA) juhtimise all sünnidefektide esinemist 223 krampidevastast ravimit tarvitanud naise, 93 vähemalt kaht ravimit tarvitanud naise, 98 epileptikust naise, kes ravimeid ei võtnud, ning 508 normaalse naise beebide hulgas. Uuringu all olnud krampidevastased ravimid olid muuhulgas fenobarbitaal, fenütoiin ja karbamasepiin.

Sünnidefektide esinemissagedus raseduse ajal üht krampidevastast ravimit tarvitanud emade hulgas oli ligi 21 protsenti, kaht ravimit tarvitanud emade hulgas 28 protsenti ja epilepsiat mittepõdevate naiste hulgas 8,5 protsenti. Mis puutub naistesse, kes küll põdesid raseduse ajal epilepsiat, aga ravimeid ei tarvitanud, siis neile sündinud laste väärarengute protsent oli võrdne epilepsiat mitte põdevate naistega.

Sünnidefektid olid sagedasemad ka nende naiste laste hulgas, kes ei tarvitanud küll krampidevastaseid ravimeid, kuid hoopis muid medikamente, näiteks depressiooni või migreeni leevendamiseks.

"Epileptiliste emade laste füüsilised väärarengud on seotud pigem krampidevastaste ravimite tarvitamisega raseduse ajal kui epilepsia endaga," tsiteeris Reuters Holmesi ja ta kolleegide uuringu järeldusi