„Kunagi nooremana töötasin ühes „ühe mehe firmas“ ainsa töötajana. Ülemus oli näiliselt päris edukas, ilus auto, maja, puhkusereisid kaks korda aastas... Ühel päeval teatas, et palga maksmiseks raha hetkel ei ole, maksab hiljem, aga tööd peab ikka tegema.

Teatasin siis talle, et ma ei ole tasuta töötav vabatahtlik, ja enam tööle ei ilmunud. Saatsin lahkumisavalduse, et päevapealt lõpetada mu leping, kuna tööandja ei ole maksnud töötasu. Peale lugematuid e-maile ja ähvardusi töövaidluskomisjoni poole pöörduda kandis ta kuus kuud hiljem mulle saamata jäänud töötasu oma naise pangakontolt.“

Lugejad, jagage kommentaarides oma kirevaid juhtumeid, mis töökeskkonnas aset on leidnud!