Kui päriselt rääkida, siis mind on veidi aidanud:

  • Kuu eelarve tegemine, kulud-tulud.

  • Poenimekiri vastavalt etteplaneeritud söökidele, mis on mul nädala jagu ette planeeritud.

  • Kuu lõppu jääb taara ära viimine ja kliendikaardi boonusraha kasutamine.

  • Poest ostan niipalju allahinnatud kaupa, kui võimalik.

  • Vahel vaatan netist, kus poes miski kõige odavam on.

  • Ootamatud kulutused lähevad maha etteplaneeritud toidurahast, sest toiduoste saab ümber mängida.

  • Igasugused väljast ostetud joogid ja toidud jäävad ära.

  • Tasuta pakutakse igasugu üritusi... Tallinnas näiteks tasuta loomaaiakülastus, muuseumipühapäev jne. Lastega saab midagi ette võtta ka, ilma et oleks pankrot.

  • Toidu poolelt on Tallinnas ja Tartus toidukapid, kui viimane häda käes.

Kõigil on raske praegu. Rikastel on „raske“, sest nad ei saa enam niipalju endale lubada kui ennem. Vaesematel peredel on aga väga raske, mis tähendab raskusi toidu ja elamise eest maksmisega. Aga me saame hakkama, sest oleme alati saanud. Ja kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!