Sidekude rebeneb, kui seda venitatakse rohkem, kui selle loomulik elastsus võimaldab. Sageli tekib vigastus sportliku tegevuse käigus. Kui sidekude rebeneb, ei parane ta enam ning jääbki lahtiseks.
Põlvel on neli sidekudet, mis ühendavad reieluud sääreluuga. Need hoiavad luid koos ning aitavad kontrollida põlve liikumist. Sidekudedest kaks asuvad üks ühel ja teine teisel pool põlve. Ülejäänud kaks sidekudet asuvad põlve sees ja ristuvad, joostes diagonaalselt reieluu alumisest otsast sääreluu ülemise otsani. Tagumine ristuv sidekude on ühenduses sääreluu tagumise osaga, eesmine ristuv sidekude aga esimese osaga.
Eesmise ristuva sidekoe funktsioon on kontrollida jala alumise osa liikumist. See piirab küljelt küljele liikumist ega lase sääreluul liikuda põlve suhtes liiga kaugele ette. Selline sidekude ei lase põlvel normaalsest liikumisamplituudist välja minna.
Kuidas tekib rebend? Kuidas seda kindlaks teha?
Enamus sidekoe rebendeid tekib treeningu ajal. Sidekude võib rebeneda, kui te aeglustate järsult tempot või pöörate end sellal, kui jalg on kindlalt maas. Äkilisest suunamuutusest põhjustatud venitus võib lõppeda sidekoe rebendiga.
Sidekoe rebenemisel on inimesel tunne, nagu oleks ta põlves prõksatust kuulnud. Üsna sageli on sellisel juhul tunda põlves valu ning see läheb paiste. Kui üritada üles tõusta ja põlvele koormust anda, võib põlv järele anda. Enamusel juhtudel tuleb sporditegemine katkestada kas valu pärast või seetõttu, et põlv ei ole keha toetamiseks enam piisavalt stabiilne.
Rebenenud sidekoe diagnoosimiseks vajab arst õnnetuse kohta võimalikult palju algandmeid. Kindlasti peate arstile rääkima sellest, mida te tundsite ja mida kuulsite, paistetusest ja sellest, kas saite või ei saanud enam sporditegemist jätkata.
Kui on kahtlus sidekoe rebendiks laske arstil kindlasti oma põlv läbi vaadata, et ta saaks hinnata põlve liikumise amplituudi ja otsustada, kas sidekude on rebenenud. Kõige tavalisem katse diagnoosi kinnitamiseks on Lachmani test. Selleks peate põlve umbes 30-kraadise nurga all kõverdama, misjärel arst liigutab säärt õrnalt ettepoole. Tervel pälvel on punkt, kus t jalg edasi ei liigu, kui jalg liigub aga põlvest vabalt "lõpp-punkti" jõudmata, võib sellest teha järelduse, et sidekude on rebenenud. See katse ei aita alati rebendit välja selgitada, juhul kui paistetus või lihaste kokkutõmbumine piirab jäseme liikumist.
Kahjuks ei aita ka röntgenülesvõtted sidekoe rebendit välja selgitada, aga neist võib olla kasu luuvigastuste kontrollimisel. Sidekoe vigastused on seotud kindlat tüüpi sääreluu murruga.
Uuringud näitavad, et füüsiline läbivaatus on rebenenud sidekoe kindlakstegemisel efektiivsem kui keerulised diagnostikaaparaadid. Mõnel juhul võib arst soovitada MRI skännerit, et kontrollida, ega meniski olukorda. Vigastuse iseloomust olenevalt võib MRI võimaldada kindlaks teha muid sidekoe või struktuurseid kahjustusi põlves.
Ravi
Sidekoe rebendi ravimiseks puudub kindel retsept. Operatsiooni vajalikkus sõltub pajudest teguritest, sealhulgas inimese vanusest, kahjustuse ulatusest, elustiilist, valmisolekust elustiili muuta ja motiveeritusest teha taastusharjutusi, et põlve operatsiooni järel tugevdada.
Paljudel juhtudel tasub kaaluda pigem mittekirurgilist sekkumist. Loomulikult oskab arst siinjuures kõige paremini nõu anda, kuna teil võib esineda sidekoe vigastusega seotud muid vigastusi, mis nõuavad operatsiooni. Kuid kui need puuduvad, tasuks kaaluda mittekirurgilist ravi plusse ja miinuseid.
Ennekõike tähendab see muudatuste tegemist elusstiilis, sealjuures sprinti, kiiret pöörlemist ja hüppamist eeldavatest spordialadest loobumist. Kui see tundub vastuvõetamatu peaksite arutama arstiga operatsioonile minekut.
Siinjuures tasuks silmas pidada, et pole vahet, kas te lähete operatsioonile vahetult pärast vigastust või hiljem. Igal juhul võiksite oodata, kuni paistetus on alanenud, ning enne operatsiooni põlve treenida. Ja alles siis kui olete kindel, et see pole piisav, otsustada kirurgilise korrigeerimise kasuks.
Kui põlv on normaalses igapäevases tegevuses stabiilne ja kõhr ei ole viga saanud võib teil õnnestuda ka ainult füüsiliste harjutuste abil vorm taastada oma harjunud tegevust veidi muutes ja vajadusel põlveklambrit andes.
Taastusravi
Taastusharjutuste eesmärk on tugevdada põlve ümbritsevaid lihaseid, et kompenseerida sidekudet. Treening on suunatud peamiselt põlvekõõlusele, reie esilihasele, säärele, puusale ja pahkluule. Mõnd harjutust annab ka kodus teha, teiste puhul läheb vaja raskustega aparaate, trenazhööri või jooksurada, mis tähendab seda, et nende harjutuste tegemiseks tuleb minna kliinikusse või jõusaali.
Taastusravi esimese etapi eesmärk on taastada põlve liikuvus. Järgmisena tuleb teha põlve, puusa ja pahkluud tugevdavaid harjutusi koos stabiilsust ja tasakaalu parandavate harjutustega. Seejärel tulevad konkreetsele spordi- või tegevusalale spetsiifilised harjutused, s.h. sellised, mis aitavad edasisi vigastusi vältida. Näiteks kuidas hüppe järel korralikult maanduda jne.
Selline taastusraviprogramm on lihtsam ja vähem valuline kui operatsioonijärgne teraapia. Samas tuleb teil harjutustele kulutada märkimisväärselt aega, 30-60 minutist päevas esimestel vigastusele järgnevatel kuudel. Põlve maksimaalse stabiilsuse tagamiseks aga peaksite tegema kogu eluaja jõu- ja stabiilsusharjutusi kaks-kolm korda nädalas.
Võimalik, et teil tuleb ka oma eluviisi kohandada vahetades suure riskiastmega spordialad vähemohtlike vastu välja nagu tervisejooks, ujumine ja jalgrattasõit.
Põlveklamber küll ei asenda rebenenud sidekudet, aga see võib stabiliseerida põlve selliste spordialadega tegelemisel nagu suusatamine, korvpall ja tennis. Sellised klambrid on tavaliselt individuaaltellimuse järgi valmistatud ning on üsna kallid.
Paljud inimesed avastavad, et tegelikult saavad nad klambri abil harrastada paljusid vigastuse eel praktiseeritud tegevusi eeldusel, et nad ei hüppa ega pööra ega sprindi. Põlveklambrit kandvatel inimestel esineb põlvega vähem probleeme ja see ei anna nii kergesti järele. Samas ei anna klamber 100% garantiid. Ja kui põlv klambrile vaatamata "ebakindel" tundub, peaks uuesti tõsiselt kaaluma elustiili muutust või operatsiooni "järeleandmised" võivad kahjustada kõhre ja põlve ülejäänud osa.
Varem põlvedest:
Vigastustevaba sügishooaega!
