Dr Lauri Vahtra: veritsevad igemed viitavad põletikule

Paljud Naisteka lugejad kurtsid online-intervjuu käigus esitatud küsimuste hulgas häda veritsevate igemetega. Dr Lauri Vahtra sõnul viitab see põletikule ning vajab kindlasti ravi.

Millest võib tingitud olla see, et igemed lähevad paiste?

Igeme paistetus võib olla seotud igeme või hamba kinnitusaparaadi põletikuga. Täpse diagnoosi saab panna ainult igemespetsialist ehk parodontoloog erinevate uuringute järgselt.

Igemepõletikku ehk gingiviiti põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini põhjustavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Gingiviidi arengut ning kulgu võivad raskendada suitsetamine, teatud ravimite kasutamine, aga ka näiteks raseduse või puberteedi ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused.

Ravimata gingiviit võib üle minna hamba kinnitusaparaati kahjustavaks põletikuks ehk parodontiidiks, mis omakorda võib tekitada hammaste liikuvust ning hiljem ka hammaste kaotust.

Ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine koos selle kogunemist soodustavate faktorite (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) korrigeerimisega ning õigete hügieenivõtete kasutusele võtmine. Koduse ravi aluseks on põhjalik ja regulaarne hammaste harjamine soovitavalt pehme ja tiheda hambaharjaga ning hambavahede puhastamine hambaniidi või hambavaheharjaga. Lisaks võib kasutada kloorheksidiini või eeterlike õlide sisaldusega hambapastat ja suuloputusvedelikku. Konkreetsed suuhooldustooted ning nende kasutamise viisi määrab hambaarst sõltuvalt patsiendi vajadustest.

Kui ma pesen korralikult, kas sellest siis ei piisa?

Pelgalt hambaharjaga pestes eemaldame me hammastelt katu vaid sealt, kuhu hambahari juurde pääseb. Hammastevahelised pinnad ja igeme alla jäävad hambapinnad vajavad lisaks hambaniidiga puhastamist. Ka keele pinnalt leiame hulgaliselt baktereid ja siin aitab keelekaabits. Bakterivastased suuveed aitavad lisaks hävitada baktereid ja saavutada paremat puhtust kogu suus. Kord aastas on kindlasti soovitatav käia hügienisti juures hammaste sügavpuhastuses, kus erinevaid puhastusmeetodeid (soodapesu, ultrahelipuhastus ja pastapuhastus) kombineerides eemaldatakse katt, pigmentatsioon ning hambakivi igeme all ja peal. Suu saab põhjalikult puhtaks ning ka igapäevane kodune suuhügieen muutub sellevõrra lihtsamaks ja tõhusamaks. Mujal maailmas on suuhügienisti külastamine saanud inimestele iseenesestmõistetavaks iga-aastaseks harjumuseks, ning arstina on rõõm näha, et see tava on hakanud ka Eestis juurduma, sest suumurede ennetamisel on sellest oluliselt abi.

Tere! Käisin oktoobri lõpus hambaarsti juures, sellest ajast peale on hammas, kuhu plomm pandi, tunda andnud. Ma ei saa õues suu kaudu hingata, juua ega süüa (parema suupoolega) Esmaspäeval on küll arsti juurde aeg, aga sinna on mitu päeva, valus on … Viimased kaks korda arsti juures on olnud nagu piinakambris, sest esimene kord mul tuimestus ei mõjunud ning nad ei tahtnud 14-aastasele teha väga tugevat tuimestust. Tahakski teada, et miks ja kui kaua mu hammas nii veel valutab.

Alustada tuleks sellest, et anda probleemist märku ja konsulteerida oma raviarstiga. Probleemi võimalikke põhjuseid on mitmeid. Mõnikord mõnele hambaaugu ravile (eriti pindmised või väga sügavad augud) järgnebki suurenenud hambatundlikkus, mis ajaga järk-järgult möödub. Mõnikord on tegemist kaariese tüsistusega hambanärvi põletiku näol, sellisel juhul tuleb hambale teha juureravi. Mõnikord võib probleem olla hambaplommis, mis on osaliselt lahti tulnud ning sellest tulenebki hamba suurenenud tundlikkus. Põhjus tuleb välja selgitada, selleks saab kasutada suurendust — hambaravimikroskoopi või luupe. Või juhul, kui tundlikkus ei ole ajaga (kuni 6 kuud) vähemaks jäänud, tuleks täidis ümber teha.

Tere! Kui igemed hammaste pesemisel veritsevad, millest see tingitud on? On mingi kindel pasta, mida sellisel juhul kasutada?

Veritsevad igemed viitavad igemehaigusele. Igemepõletikku põhjustavad mikroobid, mis on kas hambakatu või hambakivi näol ladestunud hambapinnale ja igeme ja hamba vahele. Soovitan kohe pöörduda parodontoloogi poole, et igemepõletikule võimalikult varases faasis piir panna.

Igemepõletiku ravimisel on hambapastast tähtsam ladestuste eemaldamine hammastelt. Pehmet hambakattu saab eemaldada koduste suuhügieeni võtetega, mida saab õppida näiteks hambaaeroobika videotest: www.hammastetervisekuu.ee. Kord aastas tuleks kindlasti käia hammaste sügavpuhastuses, kus hügienist eemaldab erinevaid meetodeid (soodapesu, ultrahelipuhastus ja pastapuhastus) kombineerides katu, pigmentatsiooni ning hambakivi igeme all ja peal.

Tere! Vaatamata pidevale kaks korda päevas hammaste pesemisele, kord päevas suuvee ja hambaniidi kasutamisele, veritsevad igemed hammaste pesu ajal iga kord juba pikemat aega. Mida teha?

Igemepõletiku ehk gingiviidi esimeseks tunnuseks on igemete veritsuse tekkimine hammaste puhastamisel. Hambakatu edasisel kogunemisel põletiku nähud süvenevad, ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks.

Igemehaigust põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini põhjustavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Gingiviidi arengut ning kulgu võivad raskendada suitsetamine, teatud ravimite kasutamine, aga ka näiteks raseduse või puberteedi ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused. Ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine koos selle kogunemist soodustavate faktorite (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) korrigeerimisega ning õigete hügieenivõtete kasutusele võtmine.

Soovitan teil pöörduda igemespetsialisti ehk parodontoloogi juurde igeme veritsuse põhjuse selgitamiseks.

Kas pisike hambaaugukene võib tekitada inimesele peavalusid?

Ainult juhul, kui sellele liiga palju mõelda! Ühtegi meditsiinilist põhjust peavalu tekkeks väikese hambaaugu puhul ei ole, küll aga soovitan võimalikult kiiresti see auk ära ravida — mida varem seda teete, seda lihtsam ja ka odavam on ravi.

Tere! Mida teha, kui külmade ilmadega muutuvad igemed hästi tundlikuks ja valusaks. Igemetega on see mure, et nad kuluvad ära (olen 20-aastane) ning hamba alumine osa paljastub üha enam

Kui ige on taandunud, paljastub hambajuure pind, mis võib olla tundlikum. Oluline on kindlasti kontrollida igemete ja hammaste tervist. Samuti näidake hambaarstile ette oma harjamistehnika ning laske tal seda vajadusel korrigeerida. Igeme taandumisel võib olla mitmeid põhjuseid nagu liiga tugev või vale hammaste harjamine, hammaste vale asend, igemehaigused. Mis põhjusel täpsemalt ige taandunud on, saab arst välja selgitada vastuvõtul ning sellele vastavalt ka ravisoovitusi anda.Parem ülemine eelviimane hammas väga sügava auguga. Parandada ei saa enam. Paar kuud tagasi lõi hirmsa põletiku — süstlaga võeti mäda läbi igeme välja ja tehti antibiootikumiravi. Siis oli veidi aega rahu ja nüüd uuesti — valu küll pole, aga hamba sügavusest immitseb igal hommikul verd ja ebameeldiv tunne on. Kas peaksin jälle antibiootikume võtma…ei tohi ju põletiku ajal tõmmata?

Kui hammas ei ole enam ravitav, siis tuleks selline ägedat põletikku andev hammas kindlasti eemaldada. Kirjelduse järgi tundub põletik hetkel olevat alaägedas faasis, mis on sobiv aeg hamba eemaldamiseks. Hammast ei tõmmata, kui põletikunähud on tugevalt väljendunud.

Kas mädased mandlid ja hambapõletikud võivad olla omavahel seotud? Mul on viimase kahe aasta jooksul avastatud seitsmel hambal põletik ja ma lihtsalt ei saa aru, miks see nii on. Arst on öelnud ka seda mulle, et peaksin minema mandliopile. Olen 23 ja pesen hambaid.

Mädased kurgumandlid ja hambapõletikud pigem ei ole omavahel seotud. Hambapõletike all mõtlete tõenäoliselt hamba juuretipu ümbruse põletikke, mida põhjustavad hamba juurekanalis elavad mikroobid. Juurekanalisse ehk hamba närviruumi satuvad pisikud aga sügavate kaariesekahjustuste ehk hambaaukude kaudu. Taoliste põletike raviks puhastatakse põhjalikult juurekanalid ja täidetakse hermeetilise juuretäidismaterjaliga.

Kui kurgumandlid on mädased ja krooniliselt põletikus, oleks ka nende eemaldamine üldise tervise seisukohast mõistlik.

Kolm aastat tagasi paigaldati mulle implantaatidele kõik ülemised hambad, nüüd hakkab metallosa välja paistma, st ige taandub. Mis teha? PS: esimene kord juhtus see juba aasta pärast hammaste paigaldamist, on see mingi hambaarsti tegemata jäänud asi?

Kaks aastat tagasi paigutatud implantaadi ümber taandub luu. Mida teha ?

Hambaid kandev lõualuu osa ehk alveolaarhari on seotud hammaste olemasoluga, hammaste eemaldamise järgselt hakkab lõualuuhari aegapidi sulama, seda ei suuda takistada ka lõualuusse asetatud implantaadid. Selline lõualuu sulamine on kindlasti individuaalne — ühel toimub seda rohkem, teisel vähem. Enamasti toimub see implantaatide ümber just 6-12 kuud pärast proteesi kinnitamist implantaatidele. Lisaks soodustab seda põletiku teke igemesse implantaatide ümber ning proteesist lähtuv ülekoormus. Esimese asjana tuleks kontrollida igemete tervist implantaatide ümber ning neile toetuva proteesi seisukorda.

Paluksin infot, kas on võimalik midagi teha olukorras, kus alumise hambarea hammaste kaelad on veidi paljastunud taandunud igeme tõttu?

Kõigepealt tuleks selgitada välja põhjus (vale hambumus, valed suuhügieenivõtted või -vahendid, näiteks liiga tugev hambahari) ja eelsoodumus. Seejärel saab kõrvaldada tekkepõhjuse, kui see on võimalik, või vähendada selle mõju ja sellega kaasnevaid sümptomeid (ülitundlikkuse puhul aitavad kaitselakkimine, tundlikele hammastele mõeldud hambapastad jms.Käisin hambaarsti juures suvel, tehti hambakivi eemaldus laseriga ja tuimestusega + mingi liivapesu moodi asi. Mul on väga hellad hambad ja ütlesin ka seda kohe, palusin mehaanilist puhastust, kuid arst laitis mõtte maha ja jäi mulje, et mul on alusetud hirmud. Kolm päeva pärast laserdamist (hambaarsti abi oli tugeva ja karmi käega) toimus selline asi, et alt neljas hammas on täiega hell, ei saa süüa midagi peale pudru. Närimisel, kui hambad kokku ootamatult löövad, lööb silmist tuld välja, nagu närvivalu ja ometi on hammas terve. Hambaarst väitis, et kivi eemaldus selles küll süüdi ei ole ja tema pole midagi valesti teinud. Võin kasutada aga mingit valuleevendavat geeli (ei mõju) või kaob valu mitme tuubi spets hambapasta ärakasutamisega (kah 0 tulemust). Hambakael ka nagu paljas ei ole. Mis siis võis tekitada sellise tundliku hamba, kas pean terve hamba välja tõmbama ja kunsthamba panema, et süüa saaks (kasutamata suupool korjab jälle hambakivi) ja kas ma saan nõuda arstilt tasuta ravi/parandust/kompensatsiooni? Mis võis tekitada sellise nähtuse?

Hammast välja tõmbama ei pea. Üldiselt ongi pärast hammaste põhjalikku puhastamist normaalne, et hambad on tundlikud. Tavaliselt ei kesta see tundlikus kauem kui nädal, ent see võib olla individuaalne. Kui tundlikkus ei kao ja on selgelt ühel hambal, siis soovitan hambaarstile näidata.

Tere! Kas on lootust, et paljastunud hambakaelad kunagi normaalseks tagasi taanduvad? Arst ütles, et pesen liiga tugevasti hambaid. Lisaks mitme hamba ülitundlikkusele (ja silmnähtavale paljastunud kaelale) on ühe hambaga ka valus hammustada, nii et söön ühe suupoolega enamasti ainult (hambaauke pole). Pandi seda lakki peale paar korda, nüüd pesen ülipehme hambaharjaga ja Sensodyne Classicuga, püüan võimalikult õrnalt. Aga mõne nädala jooksul pole veel olukord paranenud. Kas mul on lootust? Ja kas on midagi, mida veel tegema peaksin? Ette tänades, Ellike

Kindlasti on lootust, et tundlikust jääb vähemaks. Lootust, et ige oma õigele kohale tagasi asetuks, eriti ei ole — taandunud ige enamasti ei taastu.

Vaadake kindlasti üle oma hambaharjamise tehnika ja suuhügieenivahendid. Kindlasti tuleks kasutada pehmet (soft) hambaharja ja vältida jõu kasutamist hammaste harjamisel. Õige on, kui harjased on 45-kraadise nurga all hamba suhtes ning lühikeste edasi-tagasi liigutustega puhastatakse kõik hamba pinnad. Hammaste kulumise vältimiseks on hea alustada pesemist iga kord erinevast purihammaste keelepoolsest küljest. Hambaid ei tohiks pesta kohe pärast söömist, soovitav on oodata 1- 1,5 h.

Näidake hambaarstile ette oma suuhügieenivõtted, sealhulgas hambaharja hoidmise ja harjamise tehnika, et ta saaks nõu anda. Tihti inimesed ise ei teagi, et nende tehnikas puudusi võib olla.

Tundlikkust vähendavat pastat peaks kindlasti kasutama pikema aja vältel, väga kiiret muutust oodata ei tasu. Kahe nädalaga tulemust ei pruugigi näha. Hambaarst saab vastuvõtus tundlikke hambakaelu katta lakiga, liialt kulunud hambakaeltele saab asetada täidiseid.

Samuti peaks vältima happelisi toite-jooke. Üldiselt vanuse kasvades hammaste ülitundlikus väheneb.

Mure on selline, et tarkusehamba kohta räägiti, et tuleb põletik või n-ö paha hammas, mis jutt see on? Pole välja tõmmanud, enda arvates on aastate jooksul ainult paaril korral valutanud ja enam-vähem välja kasvanud, v.a taga on veidi ige paistes või lõigatud. Vahel, nädalas korra või harvem tuleb sealt verd, mida teha? Kas Eestis kaevatakse rahaliselt ka arstide peale, kui halvasti on tehtud tööd või on see enda teadmatuse viga? Nimelt kunagi noorena olid mul breketid, hiljem öeldi, et tuleb tarkusehambad eemaldada, et võib rivi sassi lüüa jälle. Vaikselt hakkas tagasi minema, käisin mitme arsti juures, keegi välja ei tõmmanud, ütlesid, et pole hullu. Mis suhtumine see siis olgu?! Kas on võimalik, et ööklambritega kiskus igemed veriseks ja tundlikuks aja jooksul? Tänud.

Hambumus areneb ja muutub kogu elu. Sagedasem muutus, mida ise tähele paneme, on ruumipuuduse või kuhjumise suurenemine aastate jooksul. Seda muutust täheldatakse nii nendel patsientidel, kellele on tehtud ortodontilist ravi, kui ka nendel, kellele seda tehtud ei ole. Seega nooruses teostatud ortodontiline ravi ei hoia ära vanemas eas toimuvaid loomuliku arenguga kaasas käivaid muutusi. Ruumipuuduse tekke põhjuseks peetakse ühelt poolt tarkusehammaste lõikumist, teiselt poolt jätkuvat kasvu. Tarkusehammaste eemaldamine ei välista kasvuga kaasaskäivaid muutusi. Asendihäirete taastekkimisel on soovitav võimalikult kiirelt oma ortodondi poole pöörduda, tema oskab hinnata tarkusehamaste eemaldamise vajalikkust ja ööklambrite sobivust.

Milliseid haigusi või haigusnähte võivad põhjustada haiged hambad? Mida võib põhjustada väga vana hambajuur? Siis, kui oleks pidanud hamba eemaldama, ei saanud seda teha. Nüüdseks on hammas ise täiesti kadunud pealt, on vaid juur. Kas peaks selle juure ikka välja tõmbama, isegi siis, kui vaevusi temast pole? Juur sellises seisus üle kümne aasta. Tänan!

Taolise lagunenud hambajuure ümbruses on alati krooniline põletik, mis tuntavaid kaebusi ei pruugigi tekitada. Sellistes kroonilistes hambajuure ümbruse põletikukolletes elavad mikroobid võivad aga põhjustada põletikke ka mujal organismis — teadusuuringute tulemusena on just hambajuure põletikke tekitavaid mikroobe leitud südame sisekestalt ja klappidelt ning liigestelt. Seetõttu on selline lagunenud hambajuur igal juhul ohuks kogu organismile ja vajab eemaldamist.

Minul on selline mure, et juba aasta aega on esimestel ülemistel hammastel glasuuri sees augud. Ehk hambaglasuur oleks ära kulunud mõnest kohast. Ma kasutan pehmet harja, harjan kaks korda päevas ja ei nühi neid kõvasti, aga ära ei parane. Vahepeal läheb väiksemaks, siis jälle suuremaks. Mida teha?

Kui augud on väga väikesed ja ainult emailis, siis ei pea midagi tegema. Kui tegemist suuremate aukudega, siis tuleb täidisega puuduv osa taastada. Kindlaks tuleb teha, mis on augu tekke põhjuseks — kas kaaries või midagi muud. Soovitan pöörduda probleemiga hambaarsti poole.

Kas arstil on õigus noorel inimesel pärast mitmeid juureravi protseduure soovitada lõpuks haiged hambad välja tõmmata? Kas see ei peaks olema viimane võimalus, see oli pea 7-10a tagasi. Lisaks, kas keerulises olukorras on süüdi see, kel oma teadmata tekkisid põletikud üle öö ja valud, alandlik meel, et hambad läinud ja usaldati arsti, või arst, kes ei näinud piisavalt vaeva?

Kui väljatõmbamiseks on meditsiinilised näidustused ja vaatamata kõigile pingutustele ei ole ravi tulemusi andnud, siis on kindlasti õigus soovitada väljatõmbamist. See ongi viimane võimalus, kui ravi ei ole enam võimalik.

Hambaaugud ei teki üleöö. Kõigepealt on väike täpp, siis laik ja seejärel juba väike auk ning kui seda ei ravita, tekib tüsistunud kaaries, mille puhul kaasneb juba valu. Kui siis ka ravi ei saa, muutub põletik ulatuslikumaks ja lõpuks tulebki hammas eemaldada. Kui hambaid õigesti hooldada, käia regulaarselt kontrollis ja ravida õigeaegselt, siis ei ole tüsistuste ohtu ja hambad saab säilitada.Alates raseduse algusest, s.o kaks aastat tagasi, pean käima iga kuu hambaarstil hambakivi eemaldamas ja mustaks muutuvaid hambaid puhastamas. Varem sellist probleemi polnud. Mulle ei tundu normaalne, et nüüd jäängi elu lõpuni iga kuu arstil käima. Arst mingit muud võimalust pole pakkunud, ise ka imestab. Lisaks on paar hammast väga tundlikud neid puudutades, kuigi kasutan pastat, mis peaks probleemi parandama. Pesemise ajal igemed ka veritsevad aeg-ajalt.

Veritsevad igemed viitavad igemepõletikule. Raseduse ajal toimuvad organismis hormonaalsed muutused, mis võivad soodustada gingiviidi arengut ning kulgu. Tegelikult näitavad uuringud, et üle 30-aastastest inimestest 99 protsenti põeb või on oma elu jooksul põdenud mingit vormi igemehaigust, seega pole see väga haruldane.

Hammaste sügavpuhastus, kus kasutatakse erinevaid meetodeid (soodapesu, ultrahelipuhastus ja pastapuhastus) võib olla tulemuslikum, kui lihtsalt hambakivi eemaldamine. Soovitan üle vaadata ka kodused suuhügieeni võtted — õige tehnika ja vahenditega teostatav suuhügieen aitab samuti kaasa. Hambaaeroobika videote link oli ülevalpool toodud.

Mul igemed valutavad ja sügelevad ja on natuke ka paistes, kuid raha hambaarstile minna hetkel ei ole. Jaanuaris saan minna, aeg ka juba kinni pandud, aga mida saaks niikaua koduste vahenditega ära teha? Millist hambapastat või suuvett vms kasutama peaksin?

Igemehaiguse korral on eesmärgiks haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine koos selle kogunemist soodustavate faktorite (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) korrigeerimisega ning õigete hügieenivõtete kasutusele võtmine.

Koduse ravi aluseks on põhjalik ja regulaarne hammaste harjamine soovitavalt pehme (soft) ja tiheda hambaharjaga ning hambavahede puhastamine hambaniidi või hambavaheharjaga. Lisaks võib kasutada kloorheksidiini või eeterlike õlide sisaldusega hambapastat ja suuloputusvedelikku Veenduge, et teie suuhügieenivõtted on õiged — ebatäpsed või valed võtted võivad teha rohkem kahju. Vaadake üle näiteks videod kodulehel www.hammastetervisekuu, kus on lähemalt kirjeldatud ja ette näidatud. Konkreetsed suuhooldustooted ning nende kasutamise viisi soovitab hambaarst sõltuvalt teie vajadustest.

Mul on ilmselt parodontiit ja mõni hammas õrnalt liigub – igemed on põletikus ja see põletik tekkis üsna hiljuti. Olen 27-aastane. Küsimus ongi nüüd selline, et olen lugenud ja uurinud selle haiguse kohta ja leidnud, et veidikene liikuvad hambad ilmselt lahastatakse ja kohe välja ei tirita – kui palju on veidikene liikuvad hambad või on nendega veel võimalus ka kroone vms panna, et nad siiski suhu jääks pärast põletiku kontrolli alla saamist. Hetkel vähemalt ise veel ei tähelda hambajuure paljastumist või hamba näiliselt pikemaks kasvamist.

Hammaste lahastamine pole mitte alati tarvilik, selleks on omad selged näidustused. Hammastele on iseloomulik teatud liikumine niikuinii, eriti patsientidel, kes on põdenud parodontiiti. Kui see liikumine ei suurene, vaid püsib stabiilsena, on neid hambaid võimalik kroonida või muul moel proteesida, aga kõik see eeldab, nagu Te isegi täpselt märgite, põhihaiguse kontrolli alla saamist.

Alustama peaks parodontiidi ravist ning seejärel tegelema hammaste liikuvusega, sest põletiku ravi iseenesest juba vähendab paljudel juhtudel hammaste liikuvust.

Probleem selles, et krigistan juba nii kaua, kui mäletan, hambaid. Olen kuulnud, et hammaste hoidmiseks ning heli summutamiseks on olemas nn kapad. aga nagu ma aru saan, siis see probleemi ju ei lahenda, vaid peidab selle. Miks üleüldse inimesed hambaid krigistavad, kas vale hambumine või stress vms? Muidu nagu krigistamine ennast eriti ei häiri (kuigi kindlasti teisi) aga häirib viimasel ajal tekkinud lihasevalu lõualihastes (või siis selline pidev pinges oleks), kas seda saab kuidagi ilma arsti sekkumiseta leevendada?

Hammaste krigistamist peetakse harjumuslikuks käitumiseks. Seejuures võib tegu olla tahtmatu öise krigistamise, stressiolukorras, füüsilisel pingutusel või mõnes muus olukorras hammaste krigistamisega. Taoline hammaste krigistamine tekitab lihaspingeid, millest võivad tuleneda ka pea- ja kaelavalud, samuti on selle tõttu suurenenud hammaste kulumine. Öiseks kandmiseks mõeldud hambumuskape pidurdab hammaste kulumist ning annab lihastele ja alalõualiigesele ööseks pingevabama asendi, mis võimaldab neil öö jooksul taastuda.
Lisaks kapele võib abiks võib olla iseenda jälgimine – kui tegu ei ole öise tahtmatu krigistamisega, võib see osutuda kontrollitavaks ja ära hoitavaks.