Klatšimoor: naised, naised, miks te ometi ronite täis peaga pidudel fotograafide nina alla?
Seda kõike arvestades poleks vaja imeks panna, et end uhkesti riidesse pannud ja viimse juuksekarvani tuunitud soengu ning väljapaistva meigiga daamid peolt lahkumise piltidel enam sugugi nii head välja ei näe. Peo lõppedes on punavaip juba kokku rullitud ja paljal betoonil klõpsitud kaadrid pakuvad hoopis teist muljet kui glamuuritaride bravuurikas saabumine.
Kas süüdi on õel fotograaf või purjus naine ise?
Ka sel aastal andsid Elu24 galeriis tooni silmatorkavalt purjus naised, kes meenutasid Briti tabloidide rahvuslikku joomist kajastavate häbilugude illustratsioone: laialivalgunud meik, murtud kontsad, näo ees rippuvad sassis salgud… Tugevam sugupool paistis silma avalikus hoovis võidu pissimisega. Kõigist varasematest aastatest erines see vaid nüansside poolest. Seepärast ei teeks ma etteheiteid fotograafidele, et sellised kaadrid on üldse jäädvustatud ja avaldatud. Kivi langeb piduliste kapsaaeda: te ju teate, et sel peol alati nii läheb.
Olen ka ise mitmel glamuursel peol käinud ja tavaliselt olen see, kes joob kõige vähem ja kellele sõbrannad järgmisel hommikul helistavad: “Kuule, kas pildid on juba üleval? Kas sa oleksid nii hea ja vaataksid, kas mina ka olen esindatud? Ma ise ei julge vaadata ja värisen senikaua hirmunult teki all!” Kui olen fotod üle vaadanud ja tuvastanud sõbranna mingis kompromiteerivas olukorras, järgneb pohmellist hullem ahastus: “Issand, päriselt ka või? Kes see üldse on, keda ma seal suudlen? Appi!!! Miks pidin kõigist kahtlastest tüüpidest just selle idioodi valima? Palun ole hea, too mulle poest petti ja leiba, ma ei julge nüüd vist kolm kuud kodust välja minna! Miks neid fotograafe küll pidudele lubatakse? Kas korraldajad siis ei tea, et inimesed joovad end seal täis ja teevad lolliks?”
Oih, isegi presidendiprouaga juhtus!
Minu meelest võiks täiskasvanud inimene ise vastutuse võtta. Kui purjus naine ei taipa peolt lahkuda nii, et sammuks kas või sõbra abiga võimalikult sirgelt taksoni ja sõidaks koju, on hoovil vallanduv häbilugu tema enda süü. Miks ei võiks kõik napsiga üle pingutanud peolised eeskuju võtta presidendiprouast, kes pärast käest libisenud peoõhtut oma Facebooki lehel alandlikult süü enda peale võttis ja möönis, et tegemist on raske ajaga tema elus? Ma ei ole kordagi kuulnud presidendi kantseleist märkust meediale, et nii poleks tohtinud teha. Lõppude lõpuks pidutses proua Evelin ju üsna avalikus kohas, mitte mingil siseringi üritusel.
Naistele ei olegi mul paremat nõuannet: kui teate, et pea ei kanna, siis ärge jooge sellistel üritustel, mille vastu on avalik huvi ja kus passivad kõmuväljaannete fotograafid. Sellisel juhul võtke ainult üks naps ja kui tekib isu enama järele, siis minge koju või mõnda nurgatagusesse baari, kus toimuv ei ole mitte kellegi teise asi. Või võtke kaasa kaine kambajuht, kes passib oma sõpradele peale ja kui keegi kipub laua alla vajuma, rebib tal napsiklaasi käest ning lootusetu juhtumi puhul kutsub takso.
Jälle need läikivad sukkpüksid!
Purjutamisest räägitud, jõuan taas oma teise valveteemani — naised, miks te ometi kannate punasel vaibal välklampide all läikivaid sukkpükse? Olen varem ju selgitanud, et nendelt peegelduv valgus muudab isegi kõige peenemad jalad hiiglajämedateks pakkudeks. Erandiks ei olnud ka seekordne pidu. Tõepoolest on eestlastel välismaa punavaibakultuurist palju õppida ja targemaks saada. Ehkki, täiesti aus olles: meil pingutatakse punase vaibaga ka üle. Punane vaip kehtestab üritusele ja külalistele teatud ootused ja standardid ning ei ole mõtet seda igal kõrtsipeol lahti rullida.
