11 olulist fakti kolesterooli kohta, mida iga inimene teadma peaks

Aprillis tähistatakse Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Eestis esimest korda südamekuud. Terve aprill on kaetud erinevate üritustega, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu südametervisele ning terviseprobleemide ennetamisele läbi liikumise.

Mida peaks kolesterooli kohta teadma?

1. Kolesterool on inimese elutegevuseks vajalik aine — ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) ja 30% saadakse toidust.
2. Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes — rasvases lihas ja vorstitoodetes, võis, kanamunades (eriti munakollases).
3. Kolesterool jaguneb kaheks: nn hea kolesterool ehk HDL-kolesterool ja nn halb kolesterool ehk LDL-kolesterool.
4. Liigne LDL-kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli kleepumise veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjus ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.
5. Normaalne kolesteroolitase on alla 5 millimooli liitris (mmol/l). Risk südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumiseks tõuseb oluliselt, kui vere kolesteroolisisaldus on üle 6 mmol/l.
6. Vere kolesteroolitaset aitab normis hoida piisav kiudainete saamine — söö piisavalt teraviljatooteid ning puu- ja köögivilju.
7. Kolesteroolitaset aitab kontrolli all hoida ka füüsiline aktiivsus. Liikumine suurendab kolesterooli- ja valgupartiklite (lipoproteiinide) mahtu kaitstes sellega artereid lupjumise eest.
8. Liikumine vähendab LDL-kolesterooli (nn halva kolesterooli) taset veres. See aitab LDL-kolesterooli aktiivsemalt vereringest maksa eemaldada.
9. Liikumisega kaasneb oluline HDL-kolesterooli (nn hea kolesterooli) taseme kõrgenemine vereplasmas. See kaitseb veresooni.
10. Regulaarse liikumisega on võimalik langetada LDL-kolesterooli taset 10-15% ja tõsta HDL-kolesterooli taset 20%.
11. Positiivseteks muutusteks vererasvades piisab 30-minutilisest regulaarsest liikumisest päevas. Intensiivsem regulaarne aeroobne treening annab veelgi paremaid tulemusi.

Allikas: TAI