Mida su süda tervena püsimiseks vajab?
Ligikaudu 8000 surma ehk pooled surmad Eestis on tingitud just südame-veresoonkonnahaigustest. Südameapteegi apteekri Katre Kalamehe sõnul kuuluvad riskigruppi eelkõige need, kelle vererõhk on pidevalt üle 140/90 mm Hg ja üldkolesterool üle 5,0 mmol/l. Riskiteguriteks on suitsetamine, vähene liikumine, ülekaal, alkoholi liigtarvitamine, samuti vähene puu- ja köögiviljade söömine, liigne soolatarbimine ja stress.
Toitu tervislikult ja jälgi kehakaalu
Mitmekesine ja tervislik toit on kõige alus. „Süda tänab sind kui sinu toidulaual on rohkelt puu- ja köögivilju, piimatooteid, kiudaineid, vähem loomseid rasvu sisaldavaid toiduaineid ning kui sa piirad oma soola- ja suhkrutarbimist,” ütleb apteeker ja lisab, et tarbides liigselt soola, tõuseb vererõhk ning organismi koguneb vesi ja tekivad tursed. Seda eriti siis kui toidus on vähe kaaliumit. Meie kehamassiindeks peaks olema kindlasti alla 27 ning tegelikult loetakse ülekaaluks juba kehamassiindeksit 25-29.
Hoia vererõhk ning veresuhkru- ja kolesteroolitase normi piires
Kolesterooli toodab organism ise ning see on oluline sapisoolade, D-vitamiini ja hormoonide sünteesimiseks. Apteekri sõnul on oluline vahet teha aga „heal” ja „halval” kolesteroolil.
Südamele saab ohtlikuks olukord kui kolesteroolitase veres on liiga suur. Halb kolesterool ladestub veresoonte seintele, soodustades nii nende lupjumist, ahenemist ja jäigastumist, mispärast nende seinad kahjustuvad ja lõõgastusvõime väheneb. Kõrget kolesterooli taset ja vererõhku aitavad vähendada oomega 3-rasvhapped, letsitiin ja punase riisi preparaadid. Lisaks aitab halva kolesterooli taset alandada ka rohelise tee joomine.
Ära suitseta ja piira alkoholi tarbimist
Suitsetamine on üks südame-veresoonkonnahaiguste ohtlikumaid riskitegureid ning mittesuitsetamine on parim, mida oma südame heaks saab teha. Mida rohkem ja kauem inimene on suitsetanud, seda suurem on tal oht saada südameinfarkti. Suitsetamisest loobumisel väheneb südamelihaste infarkti risk juba ühe ööpäeva möödumisel. Ühe kuni kaheteist kuu möödumisel väheneb ka tromboosi tekke risk ja südamelihase infarktirisk langeb koguni poole võrra. Umbes viieteist aasta möödumisel võib öelda, et inimese südame isheemiatõve risk on sama, mis mittesuitsetajatel.
Ole kehaliselt aktiivne
On teada, et vähene liikumine on seotud suurema riskiga haigestuda südame-ja veresoonkonnahaigustesse. Seepärast on igasugune kehaline tegevus meie südamele hea. „Soovitatav on liikuda päevas pool tundi. Liikuge nii ,et saaksite vähemalt 10 000 sammu päevas. Sõitke jalgrattaga, ujuge, jalutage, tehke kepikõndi või aiatöid,” soovitab apteeker.
Maanda stressi
Vähene negatiivne stress on hea. See aitab pingelistes olukordades toime tulla, annab lisaenergiat ja paneb tegutsema. Küll aga võib äkki tekkinud ja pikka aega kestev negatiivne stress nagu viha, hirm ja kadedus olla inimesele kurnav. Apteekri sõnul kiireneb järsku tekkinud stressi korral südametöö ja tugevnevad südamelihaste kokkutõmbed. Korduvad järsud stressiepisoodid võivad viia südameprobleemide tekkimiseni. Siinpuhul soovitab apteeker stressi maandada, lubades endale raske töö järel puhkust, magada piisavalt ja teha iganädalaselt sporti. „Naeratage rohkem ja veetke aega oma lähedastega,” lisab ta.
Hea südame tervise võtmesõnaks on eelkõige tervislik eluviis
Apteegist leiab südamele tuge. „Vanematel inimestel võiks kodus alati olemas olla südametilgad, mis on abiks südamepuudulikkuse korral,” nõustab apteeker ja lisab, et viirpuud sisaldavad preparaadid mõjutavad südame löögitugevust ja vatsakeste kokkutõmbejõudu, aeglustavad südame löögisagedust ning alandavad vererõhku. Samuti on abiks oomega 3-rasvahapped ja koensüüm Q10, mis annab energiat ja tugevdab südametööd. Ükski preparaat üksi ei kaota südame-ja veresoonkonnahaiguste riske kui inimene ei toeta seda oma elustiiliga. Tervisliku elustiili jälgimine pole alati kerge, siiski tasub see end kuhjaga ära. „Teadmine oma südame hea tervise kohta võib anda südamerahu, mispärast soovitan kõigile aeg-ajalt kontrollida oma tervisenäitajaid ja paluda perearstil mõõta oma vererõhku, kolesterooli ja veresuhkru taset,” paneb Südameapteegi apteeker kõigile südamele.
