Surmauni autoroolis
Uneapnoe on üks unehäirete vorme, mis pakub kõige rohkem huvi kardioloogidele, sest rohkem kui kümme korda tunnis esinevad tugevad patoloogilised muutused jätavad jälje kogu organismile, eelkõige aga südamele.
Öösel on organism autonoomse närvisüsteemi parasümpaatilise osa ehk vaagustoonuse mõju all. Vaagus tagab südametegevust aeglustades ja vererõhku langetades puhkeseisundi. Hommikul ärgates kutsub kasvõi kõige lihtsam füüsiline tegevus — voodi ülestegemine, duši all käimine — esile sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse tõusu, mis tähendab organismile stressiseisundit.
Lämbumine une ajal
Kõige rohkem äkksurmasid, südame- ja ajuinfarkte tekib 2-2,5 tundi pärast ärkamist. Aga et südame rütmihäired ja äkksurmad tekivad ka uneajal, kui organismi talitlust juhib vaagus-närvisüsteem, viitab see sellele, et öise parasümpaatilise närvisüsteemi kaitsvat mõju lõhub sümpaatilise närvisüsteemi sagedane tõus.
Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on tõsta vererõhku ja glükoosisisaldust, et inimene saaks ekstreemsetes olukordades intensiivselt tegutseda. Tõsi, paljud inimesed suudavad ärkvel olles hinge kinni hoida 2-2,5 minutit ja korduvalt. Une ajal katkeb hingamine (vere hapnikuga varustamine) aga inimesele tajumatult ja täieliku rahu foonil, mis avaldab südamele ja hormoonsüsteemile tugevat negatiivset mõju.
Ühesõnaga: “tänu” uneapnoele on paljud mõistetamatud äkksurmad rütmihäirete tagajärjel seletatavad lämbumisepisoodidega une ajal.
Unele enam tähelepanu
Tänavu juunis loodi Eesti Unemeditsiini Ühing, mis uurib uneprobleeme. Ühingusse kuuluvad südamearstid, nina-kurgu-kõrvaarstid, kopsuarstid, psühhiaatrid, neuroloogid.
Magamise ajal norskab vähemalt iga teine inimene, uneapnoed on diagnoositud aga vähem kui igal kümnendal. Inimene ise oma magamishäiret ei teadvusta, abikaasa on vaid öelnud, et ta norskab väljakannatamatult. Põhjust hakata patsiendil uurima uneapnoed annavad peale norskamise ka päeva ajal esinevad seletamatud unisuse hood.
Esimese uuringuna määratakse näpu külge pandud aparaadiga vere hapniku neeldumine ööpäeva jooksul. Apnoed saab diagnoosida polüsomnograafia teel. Aparaat registreerib une jooksul patsiendi iga liigutuse, silmamunade liikumise, vererõhu, EKG, lihastoonuse, hingamise. Näitudest selgub, millal uneapnoe hood esinevad ja mis neile järgneb. Üks niisugune aparaat on Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Inimene, kes toanaabri jutu järgi öösiti norskab ja vaatamata “heale” unele päeval väsimust tunneb, võib pöörduda ka erameditsiinilisse unekeskusesse Võru-Kubijal (oktoobri algul avatakse ka Villa Pintmanni nimeline unekliinik Tallinnas — toim.). Patsient magab seal oma tavalise une, vastavad kaamerad ja keha külge kinnitatud andurid fikseerivad iga ta liigutuse. Kahekesi magama harjunud inimene võib unekeskusesse ka voodinaabri kaasa võtta. Kui võõras ruumis esimesel ööl ehk sügavat und ei tule, on võimalik uuringut korrata järgmisel ööl.
Ameerika Ühendriikides kuulub polüsomnograafia teatud elueas või mõne kindla diagnoosiga haiguse rutiinsete uuringute juurde.
Ka lennuõnnetuste põhjus
Paljudes riikides tehakse pärast liikluses tekkinud situatsiooni, kui auto seletamatul põhjusel vastassuunavööndisse kaldus ja õigel teepoolel sõitjaga kokku põrkas, ellujäänud sohvrile sundkorras polüsomnograafiline uuring. Arvatakse, et suur osa avariisid hea nähtavusega sirgel teel tekib juhi tukastamisest. Ka mitmed laeva- ja lennuõnnetused on olnud põhjustatud juhtidel diagnoositud uneapnoest.
Endal seda häiret kahtlustavat inimest saab aidata ka kardioloogiliselt, Holteri monitooringu abil, mis registreerib südame rütmihäireid. Aparaat kinnitatakse ööpäevaks patsiendi kehale, ta saab sellega kõndida, magada ja teha peaaegu kõiki tavapäraseid toimetusi. Voodikaaslaseks mask
Uneapnoe all kannatavatel inimestel on paljudel juhtudel iseloomulikke väliseid tunnuseid: nad on ülekaalulised, neil on lühike kael, suured kurgumandlid, vähe väljaarenenud lõug, suur kurgunibu ja pehme suulagi. Tänapäeval saab mitmeist neist uneapnoed põhjustavatest probleemidest kirurgiliselt jagu.
Peale kirurgilise ja medikamentoosse tee aitab öist äkksurma ära hoida on CPAP-süsteem — inimene peab kogu ülejäänud elu magama maskiga. Mask on ühendatud aparaadiga, mis mõõdab ja tõstab rõhku une ajal kokkuvajuvates ülemistes hingamisteedes. Kuidas saab küll maskiga magama õppida? Saab ikka küll, kui variante on ainult kaks: kas sured äkksurma või magad maskiga.
